"Kooliaasta alguses on mitmeid teemasid, mis õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele muret valmistavad. Üheks tõsisemaks väljakutseks, mis olemuselt tegelikult varjatud, on koolikiusamine," sõnab Ken-Marti Vaher.

Ken-Marti Vaher avaldab murettekitava statistika

"Eestis on uuringute järgi koolikiusamise ohvriks langenud vähemalt viiendik õpilastest. See on Euroopa keskmisest kõrgem," ütleb Vaher. Siseministri sõnul esineb kokkupuudet koolikiusamisega aina rohkematel ja rohkematel inimestel. See, et vägivalla vorm on varjatud ning ei leia piisavat tähelepanu, on Vaheri sõnul suureks mureks, seda eelkõige ohvritele.

"Koolikiusamine tekitab sotsiaalset tõrjutust ning annab põhjuse hälbivaks käitumiseks," nendib Vaher. "Kiusamise kohta võib öelda, et see rikub noorte inimeste elud ja võib tekitada traumasid, millest on raske üle saada. Tekitatud traumad ja tõrjutus viivad endasse sulgumiseni, millest järgmine samm on uimastite tarvitamine ning nõrgemate peal välja elamine. See võib avalduda ka hilisemates eluetappides," räägib Ken-Marti Vaher.

Kiusamise erinevad väljundid

"Koolikiusamisel on erinevaid kihte: vaime kiusamine, kus ohvrit mõnitatakse ja pilgatakse ning füüsilise vägivallaga kiusamine," räägib Vaher. Politsei sekkub kiusamistesse, kus on tegemist juba süüteo tunnustega.

Levinuimaks viisiks on Vaheri kinnitusel siiski kiusamine ilma füüsilise vägivallata. Hoo on üles võtnud ka vaimne kiusamine küberrruumis, kus noored suure osa ajast veedavad. Märkimisväärne hulk kiusamisi siseministri sõnul siiski välja ei tulegi.