Siseminister: politsei pöörab perevägivallale rohkem tähelepanu
Kui mullu registreeriti jaanuarist septembrini 3237 kehalist väärkohtlemist, siis tänavu aasta esimese üheksa kuuga registreeriti neid 3522. "Ohvrid teadvustavad kehalist väärkohtlemist
kui kuritegu senisest enam ning tulevad seda ka registreerima," rääkis
Vaher Kuku raadio hommikuprogrammile "Ärataja". "See tähendab, et
inimesed otsivad riigilt rohkem kaitset, aga näitab ka asjaolu, et politsei on hakanud perevägivallajuhtumitele rohkem reageerima. Riik on suuteline ohvreid kaitsma, menetlusi alustama ja neid ka varasemast rohkem edukalt lõpule viima," rääkis siseminister.
"Kehaline väärkohtlemine on üldjuhul niisugune süütegu, et ohvrit tuleb
veenda menetlust alustama - need on väga delikaatsed kuriteod, mis
võivad olla kestnud aastaid. Et taoliste kuritegude osakaal on umbes
kümme protsenti suurenenud näitab ühelt poolt inimeste suurenenud usaldust riigi vastu, aga ka seda, et mainitud kuriteoliiki on hakatud ühiskonnas rohkem teadvustama."
Perevägivallast kõneldes rõhutas Vaher ka sellele spetsialiseerunud uurijate ja prokuröride töö tähtsust. "Oluline on, et nad suudaks olla piisavalt empaatilised ja kaastundlikud, aga ka veenvad vahendamaks ohritele sõnumit: riik suudab teid vägivalla eest kaitsta,"
nentis Vaher.
Karistusseadustikust kõneldes sõnas Vaher, et praegu on
karistusseadustikku analüüsimas töörühm, kes tehtud järeldustega 2012
aasta lõpul parlamendi ja valitsuse ette peaks jõudma. "Terviklik
lähenemine ja süsteemne vaade karistusseadustikule on praegu käimas,"
kinnitas ta.
