Siseminister: möödunud aastal kontrolliti joovet igal teisel liiklejal ja trahviti 4200 roolijoodikut
Kiiruse ületamise eest tehti eelmisel aastal trahvi enam kui 40 000 korral keskmiselt 77 eurot. Roolijoodikutele umbes 4200 korral keskmiselt 528 eurot. Siseminister Ken-Marti Vaher märkis Delfile, et ainuüksi järelevalvest liiklusolukorra parandamisest ei piisa, kuid liiklusjärelevalve mahud peavad siiski kasvama.
Siseminister ütles Delfile, et politsei järelevalve mõjutab liiklusohutust vaid 10–25 protsenti. „Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest (kus on oluline roll maanteeametil) ning loomulikult liikleja enda teadlikkusest ja oskustest. Seega on väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, maanteeamet kui ka politsei,” rääkis Vaher.
Siseministeeriumi eestvedamisel valmistatakse Vaheri sõnul ette laialdasemat e-politsei võimaluste kasutuselevõttu ja rakendatakse üha enam analüüsipõhist patrullimist, et ressursse läbimõeldumalt kasutada. „E-politsei süsteemi rakendamine tähendab lahenduste leidmist, mis võimaldavad politseil vähendada väärteomenetlustele ja andmete sisestamisele kuluvat aega, et olla järelevalves efektiivsem,” ütles Vaher, et järelevalvet tuleb suurendada, kuid üha läbimõeldumalt.
Eelmisel aastal jäädi politseile kiiruseületamisega vahele 49 116 korral, mis on 2569 võrra enam kui 2010. aastal. Karistuseks määrati 12 aresti, kusjuures keskmiselt saadeti kiiruseületaja arestikambrisse kuueks päevaks. Eriõigused võeti ära 568 juhul keskmiselt kolmeks kuuks. Rahatrahve tehti 40 007 korral, keskmiselt 77 eurot. Alla 20 km/h kiirust ületanud said trahvi keskmiselt 34 eurot, 21–40 km/h kiirust ületanud keskmiselt 84 eurot, 41–60 km/h kiirust ületanud keskmiselt 338 eurot ja enam kui 61 km/h kiiruse ületamise eest saadi keskmiselt 633 eurot trahvi.
Purjuspäi rooliistujaid tabati üle-eelmisel aastal kokku 7614 ja eelmisel aastal 8565, neist suur osa oli kriminaaljoodikud, kelle joove oli suurem kui 1,5 promilli või neil oli narkojoove ning nende karistuse otsustab kohus. Siseminister märkis, et prioriteetsete liiklusjärelevalve suundadega tegelemine väljendub ka rikkumiste arvus. Möödunud aastal kontrolliti joovet pea igal teisel liiklejal ehk ligi 200 000 autojuhil, mida oli 63 protsenti rohkem kui 2010. aastal, ja nõnda tabati ka 12,5 protsenti enam roolijoodikuid.
Politsei määras möödunud aastal tabatud roolijoodikuile rahatrahve 4219 korral, kokku enam kui kahe miljoni euro eest. „Rikkujate väljaselgitamise kasv on tingitud sellest, et politsei on suurendanud järelevalvet raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste ärahoidmiseks. Sellega mõjutatakse liiklejate hoiakuid ja käitumist,” sõnas Vaher.
Alternatiivkaristus — üldkasulik töö
Eelmise aasta lõpus sai politsei- ja piirivalveamet juurde ning võttis kasutusele 15 uut tõenduslikku alkomeetrit, aga ka 53 kiirusmõõturit, 43 tahavaatepeeglisse integreeritud salvestusseadet, 36 sõiduki videokaamerat ja 12 ekstreemvideokaamerat. Kaasaegsed liiklusjärelevalvevahendid on toimiva liiklusjärelevalve eelduseks.
Ennetustööks on Vaheri sõnul politsei- ja piirivalveameti eelarves tänavu ette nähtud 200 000 eurot. „Samuti kutsusin mullu suvel esmakordselt kokku alkoholi tootvate, müüvate ja maaletoovate ettevõtete ümarlaua, et kaasata ka erasektor ohutussõnumite laialdasse levitamisse. Seni on ettevõtjad osalenud nii suvises veeohutus- kui ka talvises tuleohutuskampaanias, kuid tänavu on oodata nende osalemist ka teistes, sealhulgas liiklusohutuskampaaniates.”
Kuigi reaalselt määratud trahvid on märgatavalt väiksemad ülemmäärast, siis on viimastel aastatel karistusi karmistatud. Joobes juhtimise, samuti kiiruseületamise ja teiste liiklusrikkumiste eest ette nähtud karistusi karmistati viimati paari aasta eest. 2008. aasta sügisel riigikogus vastu võetud seadusemuudatused seadsid karistuse suuruse sõltuvusse alkoholijoobe raskusest ning muutsid 1,5-promillises või suuremas joobes juhtimise kuriteoks.
Varem käivitus kriminaalmenetlus siis, kui juht jäi joobes sõiduga vahele teist korda. Seadus karmistas kordades karistusi ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja lisas väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka juhtimisõiguse äravõtmise, mida varem määrati üksnes lisakaristusena. „Seega on kehtivate seaduste alusel võimalik määrata liiklussüütegude eest trahvi, jätta rikkuja põhi- või lisakaristusena ilma juhtimisõigusest ning päris kuritegelike rikkumiste juures kohaldada aresti, näiteks sariroolijoodikutelt on aga võimalik ka sõiduk konfiskeerida.”
„Selle aasta algusest jõustus oluline muudatus meie karistuspoliitikas — juba teist kuud on võimalik määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses. Paljudes riikides on üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena väga levinud ning kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste ja varavastaste süütegude puhul.”
