Tänasel riigikogu infotunnil päris keskerakondlane Kadri Simson siseministrilt jõustruktuuride tegevuse kohta Keskerakonna kontori läbiotsimisel.

"Kuidas te õigustaksite seda, et väljamõeldud põhjusel leiti tee opositsioonierakonna kontorisse, võeti kaasa asjaajamine ja arvutid ning seda õigustamist ei püütagi enam teha, sest et juhtum oli väljamõeldud?," päris Simson.

Opositsioonierakonna esindajale vastas siseminister, et õigusriigis on õiguskaitseorganid ehk siis prokuratuur ja muud uurimisasutused need, kes teevad otsuseid kriminaalmenetluse alustamise kohta.

"Kui te viitate nüüd juhtumile, mis puudutab ühte kriminaalasja, siis siin tõesti riigikohtu pädevus on tegelikult Eestis ainukesena seadusi tõlgendada. Riigikohtu otsusest tulenevalt kirjeldati ära esmakordselt mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseis, mis teatavasti võeti vastu 2006. aastal, kui valitsuskoalitsioonis oli veel Keskerakond. See, et selle kuriteokoosseisuga on probleeme, see on tänaseks selge, see tuleb üle vaadata ja kindlasti ka seaduses täpsustada," ütles Vaher.

Riigikohtu lahendis analüüsiti hiljuti mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu ning jõuti järeldusteni, millest tulenevalt lõpetab prokuratuur osaliselt Priit Toobali ja Ester Tuiksooga seotud kriminaalmenetluse.

Käesoleva aasta 30. aprilli otsusega Mati Eliste kriminaalasjas asus riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust aga seisukohale, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Samas puuduvad Eesti õiguskorras käesoleval ajal normid, mis eristaksid ametike seaduslikku mõjutamist ehk aktsepteeritud lobitöö ebaseaduslikust.

Sellest tulenevalt ei ole mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik, mistõttu riigiprokuratuur lõpetab kriminaalasja Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjuvõimuga kauplemise episoodis.