Siseministeeriumis koguneb eradetektiivinduse töörühm
Töörühma eestvedaja ja siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonksoni sõnul moodustati ametkondadeülene töörühm eradetektiivinduse valdkonna õigusliku reguleerituse vajalikkuse hindamiseks ja analüüsi koostamiseks ning seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse väljatöötamise ettevalmistamiseks. „Meie soov on kõikide huvitatud osapooltega kohtuda ja läbi arutada kas ning millisel määral vajab eradetektiivindus Eestis seaduse tasemel reguleerimist," sõnas ta.
Tonkson selgitas, et täna on mitmeid Euroopa Liidu direktiive, mis reguleerivad liikmesriikides tegutsevate teenuseosutajate asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel kui ka andmekaitse küsimusi. Näiteks Inglismaal, Poolas, Saksamaal ja Prantsusmaal on eradetektiivindus kui spetsiifiline ettevõtluse liik ka õigusaktide tasandil reguleeritud.
"Meie eesmärgiks on kaardistada erinevate huvigruppide arusaamad eradetektiivindusest ning välja selgitada, kas turul on nõudlust sellise teenuse osutamise järele. Peale seda saame hakata kaaluma, milline on kõige õigem lahendus st kas olemasolevate seaduste täiendamine või täiesti uue seaduse väljatöötamine," lausus Tairi Tonkson.
Tonkson lisab, et siseministeeriumi huviks on, et Eestis ei toimuks mingit eraviisilist ebaseaduslikku jälitustegevust ja kõikidel oleks üheselt selge, millised õigused on näiteks inkassofirmadel või teistel tsiviilsuhete alusel töötavatel teenuseosutajatel, kelle eesmärk on aidata kaasa tsiviilvaidluste lahendamisele.
Eradetektiivinduse töörühma kuuluvad siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, riigiprokuratuuri, justiitsministeeirumi, Eesti Advokatuuri, Sihtasutuse Kadunud ning Eesti Turvaettevõtete Liidu esindajad.
