Lugupeetud kohaliku omavalitsuse volikogu liige!
Käesolev kiri on vastus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kohalike omavalitsuste volikogudele saadetud kirjale, mille eesmärk oli veenda kohalikke omavalitsusi pagulasi mitte vastu võtma. Kirjas sisaldus väärinformatsioon, mille soovime siinkohal ümber lükata.

1. VÄÄRINFO: Siseministeeriumi analüüs näitab, et immigratsiooniga kaasneb hulganisti äärmiselt negatiivseid aspekte: slummid, kuritegevuse kasv, terrorismioht, lisakoormus koolidele ja sotsiaalpindadele jne.
TEGELIKULT: Siseministeeriumi tellitud uuringu "Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule" eesmärk oli kaardistada võimalikke ohte ja leida meetmeid nende leevendamiseks. Analüüsist selgub, et uuringus välja toodud ohud võivad realiseeruda ainult siis, kui sisseränne on massiline ning sisserändajad ei ole vastuvõtva riigi ühiskonda integreerunud.
Eesti praeguste numbrite puhul ei ole kindlasti tegemist massiimmigratsiooniga. Samuti on enamus uuringus välja toodud meetmeid Eestis täna kasutusel – näiteks hoidume kõigi pagulaste paigutamisest ühte piirkonda ning eelistame inimesi, kellel on suurem tõenäosus Eesti ühiskonda sulanduda. Ning kõige olulisem – võtame vastu ainult neid inimesi, kes tõeliselt vajavad kaitset ja on valmis meie ühiskonda integreeruma.

2. VÄÄRINFO: Eestil puudub võimalus, võimekus ja vajadus valida meile hariduslikult, kultuuriliselt ja religioosselt taustalt sobivaid immigrante, me ei suuda kontrollida nende seotust terroriorganisatsioonidega ega sedagi, kas nad on sõjapõgenikud või lihtsalt õnneotsijad.
TEGELIKULT: Kindlasti on Eestil võimalik kontrollida siiatulevate pagulaste tausta ja keelduda vastu võtmast inimesi, kes oļeksid ohuks meie avalikuļe korrale ja sisejulgeolekule. Selleks osalevad menetlusmeeskonna töös ka kaitsepolitsei ja politsei- ja piirivalveameti ametnikud ning koostööd isikute tausta uurimisel tehakse teiste riikide julgeolekuasutustega. Näiteks on oma abi pakkunud taustakontrolli tegemisel Ameerika Ühendriigid.
Samuti esitame oma eelistused vastuvõetavate inimeste profiilide osas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ametile (UNHCR) ning ltaaliale ja Kreekale. Eelistame Eestisse vastu võtta inimesi, kellel on kultuuriliselt kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt kohaneda ja hakkama saada, samuti haavatavaid gruppe, näiteks orbusid, üksikemasid ja perekondi.

3. VÄÄRINFO: Eestis tekivad slummid, kus elavad koos sajad või tuhanded pagulased. Üķsķi Euroopa riik ei ole suutnud vältida ega ära hoida immigratsiooniga kaasnevaid ohte ja probleeme.
TEGELIKULT: Kuivõrd Eesti osaleb kriisi lahendamisel vabatahtlikult ja proportsionaalselt oma suurusega Euroopa Liidust, ei ole slummide teke reaalne probleem.
Pagulasi ei panda elama ühte kohta, suurde pagulaslaagrisse. Nad lähevad elama neile valmis vaadatud kodudesse, mis asuvad erinevates Eesti paikades. Omavalitsuses elavad paar peret kindlasti slummi ei moodusta.
Pagulaste paremaks integreerimiseks pakutakse neile töövõimalusi, teenuseid kohanemiseks, tugiisikut, lastele kooli- ja lasteaiakohti ning neile õpetatakse eesti keelt.

4. VÄÄRINFO: Teiste riikide kogemus näitab, et iga pagulasstaatuse saanud immigrant toob kaasa 5-20 perekonnaliiget.
TEGELIKULT: Pagulasega saavad uues riigis liituda ainult abikaasa ja kuni 21-aastased lapsed. Samuti eelistab Eesti võimalusel vastu võtta juba terviklikke peresid. Eesti senine praktika on näidanud, et massilist pererännet ei järgne – Eestis rahvusvahelise kaitse saanud 143 inimesega on tänaseks liitunud 31 pereliiget.

5. VÄÄRINFO: Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt hakkavad vastu võetud pagulased saama toetusi, mis summeerituna ületavad kordades Eestis kehtestatud miinimumpalka ja pensione, lastetoetustest rääkimata.
TEGELIKULT: Pagulastele ei ole ette nähtud mingit eraldi rahalist toetust, vaid neil on võimalik vajaduspõhiselt taotleda toetusi samadel alustel kõikide Eesti elanikega, näiteks saavad nad taotleda toimetulekutoetust 90€ kuus ja lastetoetust 45€ kuus. Pagulaste üüri-, vajaliku tõlketeenuse ja eesti keele õppe kulud tagab Sotsiaalministeerium kuni kaks aastat ja selle hüvitab osaliselt Euroopa Liit.

6. VÄÄRINFO: Valitsus on tagajärgedest teadlik, kuid avatud ja ausa diskussiooni asemel on kõik probleemid ja ohud maha vaikitud, riskidest rääkijad on sildistatud paanikaõhutajateks, sallimatuteks, äärmuslasteks ja isegi rassistideks.
TEGELIKULT: Valitsus ja riigiasutused on esitanud kõik oma seisukohad avalikult ning kohtunud kõigiga, kes on seda soovinud. Siseminister ja sotsiaalminister kohtusid suvel omavalitsuste esindajatega erinevates Eesti piirkondades, samuti on olnud arvukalt kohtumisi ajakirjanikega.
Vaba diskussioon pagulasteemal on igati teretulnud. Küll on aga taunitavad kõikvõimalikud viha- ja vägivallaaktid, sealhulgas vaenu õhutamine.

Kokkuvõtteks
Paljud EKRE kirjas esitatud väited on meelevaldsed ning täiesti ebatõenäoline on välja toodud riskide realiseerumine niivõrd väikese pagulaste arvu puhul ja meetmete korral, mis Eestil kavas on. Kuna kirjas esitatud väidetel puudub igasugune tõendatud alus, on tegemist väärinformatsiooniga, millest palume teil end mitte mõjutada lasta.
Panustame missioonide ja humanitaarabiga omalt poolt nii palju võimalik, et aidata olukorda pagulaste lähteriikides stabiliseerida. Samas on meie võimuses vähemalt osade Euroopa Liitu jõudnud pagulaste olukorda leevendada, pakkudes neile uut turvalist elukohta.
Eestisse jõuavad ainult need põgenikud, kes tõeliselt kaitset vajavad. Neid vastu võttes näitame oma hoolivust ja solidaarsust. Loodame selles osas ka teie koostööle.

Janek Mägi
Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja
Siseministeerium

Jaga
Kommentaarid