"Siseministeerium koostab pidevalt riskianalüüse ja kaardistab võimalusi erinevate ohuolukordade lahendamiseks. See ongi meie töö. Selliste plaanide koostamise mõte on üks – vältida ohtude tekkimist ja olla vajadusel valmis nendega tegelemiseks," tunnistas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Mägi rõhutas seda, et uuringu eesmärgiks on võtta kasutusele erinevaid meetmeid, et nende ohtude realiseerumist vältida. Võimalikud lahendused on siseministeeriumi jaoks uuringu kõige olulisem osa, sest need annavad olulisi soovitusi edasisteks tegevusteks.

"Näiteks on lahendustena välja toodud vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kutuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Kõik need meetmed on Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös," teatas Mägi siseministeeriumi ametlikus seisukohas.

Samuti ei pidavat olema uuringus välja toodu lõpuni kohaldatav Eesti oludele. Uuring tugineb eelkõige teiste riikide kogemustele ja rahvusvahelisele teaduskirjandusele sisserände ohtude osas.

"See aga Eesti oludesse ei sobi, kuna analüüsitud riikide – Austria, Taani, Ühendkuningriigid, Holland, Saksamaa, Tšehhi, Norra ja Soome – sisseränne pole kaugeltki võrreldav Eesti sarnaste numbritega. Näiteks jõudis Saksamaale eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. Uuringu üks peamisi järeldusi on, et riskide realiseerumise vältimiseks on kõige olulisem aspekt sisserände massiivsuse vältimine."

Mägi sõnul jõudis Eesti Brüsselis peetud läbirääkimistel kokkuleppele, mille kohaselt võetakse vabatahtlikult vastu alla kahesaja pagulase. Sellinne inimeste arv võimaldab läbi viia põhjalikku taustakontrolli ning annab võimaluse ka pagulase vastuvõtmisest keelduda, kui ta on ohuks riigi julgeolekule. Samuti kehtivad kõigile siinolijatele Eesti riigi seadused ja kui pagulane oma uuel kodumaal raske seadusrikkumisega hakkama saab, siis on Eestil õigus ta riigist välja saata.

"Kõikvõimalike ohtude kaardistamise eesmärk ongi olla valmis juhuks, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima. Meie oleme valmis selleks, et uuringus välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et suudaksime vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes," ütles Mägi.

Hiljuti avalikustas siseministeerium uurigu "Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule." Uuringu viis läbi sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskus.

Uuringust selgub, et mitmed riigid on välja toonud, et pagulased kujutavad ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale ja rahva tervisele. Küll aga märgitakse, et vähest ja kontrollitud sisserännet peetakse riigi ühiskonnale ja majandusele kasulikuks, sest see parandab majanduse tootlikust. Julgeolekuohuna nähakse sisserännet siis, kui see on massiline ning vastuvõtja ei saa piisavalt andmeid sisserändajate kohta.

Kõige suuremateks ohtuks peetaksegi uuringus seda, et isikuid pole sageli paberite puudumise tõttu võimalik tuvastada ja nii on näiteks ISISe võitlejatel võimalus valetades Euroopasse pääseda. Teiseks kõrgeks ohuks peetakse kuritegevuse järsku kasvu, sest pagulased ei valda sageli keelt, ei oma haridust ega ülevaadet kohalikest seadustest. Kõrgeks hinnatakse ka ohtu, et pagulased hakkavad koormama sotsiaalkaitsesüsteemi.