7. novembril 2013 arutasid Hans H. Luik ja Priit Simson kaitsejõudude ülemat Riho Terrast usutlema minnes, et nad kumbki meist ei tea, kuhu oma kodudest rünnakuhäire puhul peaksime tormama.

Ja küsisid siis Terraselt: Levib selline nali: Soome ei nori venelastega, aga ehitab elumajade alla varjendid. Eesti norib venelastega, aga varjendeid ei ehita...

"Kaitseministeeriumis algatasin just selle valdkonna väljaarendamise. Tsiviilelanikkonna kaitse on kirjade järgi siseministeeriumi ülesanne. Teise näitena peab sotsiaalministeerium sõja oludes tagama inimeste ravi haiglates.

Programm ei ole ehk juurdunud sellise kiirusega, mida sooviks. Inimestel oleks tõesti vajalik teada, kuhu sõja ajal liikuda ja varjuda."

Üle aasta hilem otsustasid Delfi ja Eesti Päevaleht siseministeeriumist küsida, et kuidas siis on Eestis seis varjenditega.

"Meie julgeolek on kindel täna ja meie julgeolek on kindel ka kriisiolukordades. Selleks hindab riik võimalikke ohte ja nende võimalikke tagajärgi pidevalt ning meil on efektiivsed plaanid, kuidas kriisiolukordades tegutseda. Plaane testitakse õppustel, et lihvida erinevate osapoolte koostööd ja tagada inimestele maksimaalselt turvaline elukeskkond. Me saame kinnitada, et riigil on võimekus kriisiolukordadega edukalt toime tulla, kuid mõistagi ei saa me avaldada nende plaanide sisu.

Ukraina ja Venemaa kontekstis rääkides on siseministeerium jätkuvalt seisukohal, et paralleelid Eestiga on kohatud ja spekulatsioonid sõjalise konflikti osas on eksitavad ja paanikat külvavad.

Tsiviilkaitsevarjenditest taustaks. Neid ehitati peamiselt Teise maailmasõja ajal, olles mõeldud elanikkonna kaitseks tuumarünnakute ja vaippommitamiste eest. Pärast külma sõja lõppu ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist kadus ka praktiline vajadus taoliste kaitsemeetmete arendamiseks ja kasutamiseks. Tänases maailmas, vähemalt Euroopa aladel, ei kasuta riigid oma eesmärkide saavutamiseks totaalsõja taktikaid ega meetodeid, mille vastu oleks lihtne end varjendisse peitudes kaitsta. Seda tõestavad ilmekalt Venemaa tegevused näiteks Ukraina riigikorra õõnestamiseks, elanikkonna meelsuse mõjutamiseks ja maa-alade ebaseaduslikuks hõivamiseks.

Ebasõbraliku välisriigi tegevusest tingitud ohtude neutraliseerimisega ja avaliku korra tagamisega tegelevad Eestis Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet," edastas ministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks oma kirjalikus vastuses.