Siseministeerium: inimeste valmisolek kriisideks peab paranema

Kõrgematel riigikaitsekursustel keskendus siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Priit Laaniste kriisireguleerimispoliitikale ja laiapindsele riigikaitsele.

Oma ettekandes rõhutas Priit Laaniste vajadust parandada elanikkonna valmisolekut kriisideks ja suunama senisest rohkem kriisireguleerimisalased tegevused meie elanike valmisoleku parandamisele. „Oleme riigikogule esitanud uue hädaolukorra seaduse eelnõu, millega muuhulgas soovime luua parema raamistiku hädaolukordade tõhusamaks lahendamiseks ja elutähtsate teenuste valdkonna reformimiseks. Riik peab olema valmis selliste väga kõrge riskiga hädaolukordade lahendamiseks nagu ulatuslik merereostus, keskkonnareostus sisemaal, raskete tagajärgedega laevaõnnetus, epideemia ja massiline mürgistus," sõnas ta.

„Täna käsitleme me tsiviilkaitset kui elanikkonnakaitset, mille eesmärgiks on tagada elanike kaitse kõikide kriiside korral, sh sõjaliste ohtude korral. Oluline on tõsta elanike teadlikkust ja valmisolekut hädaolukordades. Riik peab koordineerima ja andma oskusteavet, kuid suurim roll on eelkõige inimesel endal, võttes vastutuse valmistuda ja osata ka halvimate stsenaariumite korral toime tulla," lausus Laaniste.

Laaniste sõnul on varasemalt Eestit vahetult ähvardavaid sõjalise ohte hinnatud madalateks, siis on elanikkonnakaitse seni keskendunud tsiviilkriisideks valmistumisele. Sõjaliste ohtudega seotud elanikkonnakaitse on jäänud tähelepanust kõrvale. Just sel eesmärgil loodi möödunud aasta lõpus siseministeeriumi eestvedamisel elanikkonnakaitse rakkerühm, mille eesmärk on tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks ning tagada erinevate asutuste koostöös elanike kaitse.