Ministeeriumi teatel on Õhtulehe artiklis "Riik on leidnud 2050 pagulasele koolitaja" koolituse sihtgruppi käsitletud eksitavalt. "Hanke läbiviimine ei ole seotud Euroopa rändekavaga, vaid hangitavad koolitused on suunatud eelkõige inimestele, kes tulevad Eestisse õppima, tööle, pererändega jne," teatas ministeerium.

Igal aastal tuleb Eestisse umbes 7000 uussisserändajat, näiteks eelmisel aastal tuli kolmandatest riikidest Eestisse 3500 inimest ja EList üle 3000. "Nende seas on näiteks need, kes tulevad meie ülikoolidesse õppima, neid on juba ju väga suur hulk," märkis siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets. Paljud neist 7000st uussisserändajast tulevad Eestisse ajutiselt.

Ühesõnaga, välja on kuulutatud kaks erinevat konkurssi. Üks on mõeldud uussisserändajate ehk kõigi siia õppima ja tööle tulevate inimeste koolitamiseks. Ses hankes on ette nähtud 2050 inimese koolitamine.

"Uussisserändajate kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist," selgitas Klopets.

Teine avalik konkurss on mõeldud rahvusvahelise kaitse saanutele pagulastele, täiendava kaitse või ajutise kaitse saanutele, kellele on antud Eesti elamisluba. Selle konkursi raames tahetakse koolitada 65 inimest. Rahvusvaheline kaitse anti eelmisel aastal 20 isikule.

Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks ütles Delfile, et vastavalt kohanemisprogrammi määrusele on rahvusvahelise kaitse saanutele ette nähtud eraldi rahvusvahelise kaitse teemamooduli pakkumine. 

"Rahvusvahelise kaitse mooduli pakkumiseks on siseministeerium välja kuulutanud avaliku konkursi. Avalik konkurss on kuulutatud hetkel välja vaid 65 rahvusvahelise kaitse saanud isiku koolitamiseks ning koolitusmahu täitumisel kuulutatakse vajadusel välja täiendav konkurss," rääkis Viks.

Uussisserändajaid hakatakse koolitama esimest korda

Õhtulehe viidatud hange 2050 inimesele on aga mõeldud kõikidele uussisserändajatele, kelleks loetakse kõiki vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanikke, Euroopa Liidu kodanikke ja nende pereliikmeid.

Ligi kaks kolmandikku (64 protsenti) kolmandate riikide kodanikest sisserändajatest olid Venemaa ja Ukraina kodanikud. Kolmandate riikide kodanikest sisserändajatest moodustasid ligi poole (46 protsenti) kõikidest sisserändajatest kõrgharidusega isikud, kellele järgnesid kutsekeskharidusega isikud (21 protsenti).

Mainitud kohanemisprogrammi tudengitele, praktikantidele, spetsialistidele ja teistele uussisserändajatele hakkab Eesti pakkuma alates 2015. aasta sügisest ja selle väljatöötamise aluseks on varasemalt vastu võetud erinevad riiklikud strateegiadokumendid, näiteks konkurentsivõime kava "Eesti 2020", "Work in Estonia – välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015-2016" ja siseturvalisuse arengukava aastateks 2015-2020.

Koolituse sihtgrupi suuruse, 2050 inimest, arvestamisel lähtus siseministeerium asjaolust, et kohanemisprogrammis osalemine on uussisserändajatele vabatahtlik, sellist koolitust pakutakse esimest korda ja seega ei ole osalus esimestel aastatel nii laialdane.

Sõlmitava lepingu summast kaetakse 85 protsenti Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, 15 protsenti summast on Eesti kohustuslik kaasfinantseering.