"EL rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole. Kõigile vastuvõetud inimestele/peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi," ütles siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks Delfile.

"Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis," rääkis Viks.

Viks lisas, et isikute tööturule sisenemist toetab Töötukassa.

Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 47 sõjapõgenikku.

23 pagulasest, kelle Läti on vastu võtnud Euroopa Liidu pagulaste ümberasustamise programmi raames ja kes on saanud alternatiivse staatuse, on 21 inimest juba Saksamaale lahkunud, teatas Läti televisioon (LTV).

Läti nõustus vabatahtlikult vastu võtma 250 pagulast ning veel 531 inimest võetakse vastu Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammi raames. Seni on Lätti saabunud üle 40 isiku. Kui need isikud saavad pagulase või mõne muu staatuse, võivad nad Riia lähedal asuvast Mucenieki vastuvõtukeskusest lahkuda ning neil on lubatud töötada, reisida, üürida korterit ja avada pangakonto. Seni, kuni nad pole tööd leidnud, makstakse neile toetust – eelmisel aastal oli see 256 eurot kuus, kuid valitsus otsustas seda kärpida ja nüüd on see 139 eurot kuus, millele lisandub iga perekonnaliikme eest 97 eurot kuus, teatab Läti ringhäälingu uudisteportaal LSM.

Varjupaigataotlejate ümberasustamisprogramm teistest Euroopa Liidu riikidest töötab, aga Lätil on probleeme sotsiaal-majandusliku lõimimise plaani elluviimisega, teatas LTV-le siseministeeriumi riigisekretär Ilze Pētersone-Godmane.

Peamised probleemid on Pētersone-Godmane sõnul vähendatud toetus ning raskused elu- ja töökoha leidmisel, mille puhul on omakorda üks probleeme keeleoskus.