Sirle Loigo: paljud roolis telefoniga rääkijad muudavad käitumist alles pärast õnnetust

 (6)
Riigikogu liikmed autoroolis
Riigikogu liikmed autoroolisFoto: Ilmar Saabas

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul näitab kogemus seda, et ainult käskude ja keeldudega on inimeste käitumist ja hoiakuid raske muuta.

Politsei ja maanteeameti kinnitusel tegelevad inimesed rooli taga olles massiliselt kõrvaliste asjadega.

“Eelmisel aastal karistasime 2556 korral liiklejaid, kes tegelesid rooli taga olles kõrvaliste asjadega. See teeb enam kui 7 menetlust päevas,” märkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Valdav osa neist juhtumitest on seotud rooli taga telefoni kasutamisega. Tänavu on politsei karistanud juba enam kui 1500 kõrvaliste asjadega tegelevat juhti.

Maanteeameti ennetustöö osakonna kapten Kerli Tallo lisas, et nutiseadmete kasutamine sõidukiroolis on tõesti kõige levinum kõrvaline tegevus, kuid vähemohtlikud pole ka söömine, joomine, elav vestlus kaassõitjaga, lastega tegelemine ja kõik muud tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu tema esmaselt ülesandelt eemale.

“Teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda samaaegselt ja veatult tegeleda kahe tähelepanu nõudva tegevusega. Sellises olukorras lülitub aju pidevalt ühelt tegevuselt teisele ja juhi reageerimiskiirus väheneb, samuti võib midagi olulist märkamata jääda ja õnnetus ongi kerge juhtuma. Mobiiltelefoniga rääkiva juhi võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada muutub nii nõrgaks, nagu ta oleks ära joonud kaks kuni kolm pokaali veini, ning samuti väheneb tema fokusseritud nägemisväli kuni 50 protsenti,” märkis Tallo.

Seotud lood:

Karistus üksi ei aita

Seadus lubab kõrvaliste asjadega tegelejatele teha rahatrahvi kuni 80 eurot. “Usume, et kui maksimaalne karistusmäär oleks suurem, ei vähendaks see oluliselt telefoni kasutamist autoroolis. Kriminoloogid üle maailma on leidnud, et karistuse raskusest olulisem on selle vältimatus. Loodetavasti tuleb meile varsti appi ka tehnoloogia areng ning nutiseadmete kasutamine sõidukit juhtides muutub automatiseeritult keerulisemaks,” rääkis Loigo.

Samamoodi kasutatakse tehnoloogiat, et tõendada raskemate õnnetuste puhul, kas süüdlane kasutas õnnetuse hetkel telefoni. “Küll mitte iga liiklusõnnetuse puhul, vaid nende puhul, kus mobiili kasutamine omab kriminaalmenestluslikus mõttes tähtsust. Kui näiteks juht sõitis joobnuna teelt välja vastu puud, ei oma menetluslikus mõttes tähtsust see, kas ta kasutas samal ajal ka telefoni, karistada saab ta igal juhul,” selgitas Loigo.

“Samas näitab kogemus sedagi, et ainult käskude ja keeldudega on inimeste käitumist ja hoiakuid raske muuta. Omalt poolt püüame võimaluse avanedes alati probleemist rääkida, koostöös partneritega läbi viia ennetuskampaaniaid, teha liiklusjärelevalvet, sh ka karistada,” loetles Loigo.

Tallo märkis, et oleme inimestena erinevad ja seetõttu mõjuvad käitumise muutmisel erinevad meetmed. “Näiteks maanteeamet on viimastel aastatel koostöös PPA-ga sõidukiroolis mobiiltelefoniga rääkinud juhtidele pakkunud trahvile alternatiivina osaleda koolitusel. Koolitus koosneb vestlusringist ja praktilisest sõidust pimedasõidu simulaatoril, kus osalejad saavad turvalises keskkonnas proovida, kuidas kõrvalised tegevused nende juhtimisvõimekusele mõjuvad. Sõidukijuhtide tagasisidest on selgunud, et nende hinnangul toimivad sarnased koolitused paremini kui trahv.”

Ühtlasi on maanteeamet alates 2015. aastast läbi viinud kõrvaliste tegevuste teemalisi üleriiklikke liiklusohutuskampaaniaid, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, milliseid ohte kujutavad kõrvalised tegevused sõidukiroolis. Kampaania raames on kolmel aastal toimunud üle-eestiline mobiilivaba päev, mille eesmärk on kutsuda liiklejaid üles vähemalt sellel päeval liigeldes mobiiltelefoni kasutamisest loobuma ja päeva lõpus mõtlema, kas midagi olulist jäi seetõttu tegemata.

Isiklik eeskuju loeb

Loigo rõhutas, et karistuste ja koolitustega siiski kõiki ära ei veena ja väga palju oleneb isiklikust eeskujust.

“On vähetõenäoline, et laps või nooruk, kes on aastaid igapäevaselt näinud, kuidas tema vanemad rooli taga telefoniga räägivad, hakkab ise rooli taha jõudes teisiti käituma. Paljudel juhtudel toimub käitumises muutus alles pärast seda, kui õnnetus on juba toimunud ja sellel on omad tagajärjed. Ning hea, kui tagajärg piirdub vaid varalise kahjuga,” lausu Loigo.

Loe veel

“Usun, et oma roll on siin ka kaassõitjatel. Peaksime olema julgemad sekkujad ja andma juhile konkreetselt märku, et see, kuidas ta sõidu ajal telefoni näpib, ei ole turvaline. Eelkõige näitab see, et juht ei hooli nende inimeste elust ja tervisest, kes on teda rooli taha usaldanud,” lisas juhtivkorrakaitseametnik.

Loigoga nõustus ka Tallo, kelle sõnul on oluline lõpetada roolis kõrvaliste asjadega tegelemise aktsepteerimine. “Maanteeameti tellitud küsitlusuuringu tulemustest selgus, et inimesed tunnevad end halvasti, kui nad sõidukiroolis kõnet vastu ei võta — tuntakse sotsiaalset survet olla kogu aeg kättesaadav. Kui ma tean, et minu lähedane või kolleeg on roolis, siis ma teadlikult ei helista talle sellel hetkel. Kaassõitjana tuleb olla julge ja nii enda kui teiste autos viibijate ohutuse eest seista — märgata ja sekkuda.”

Tallo kinnitusel on oluline liikluses kõrvaliste tegevuste teemaga järjepidevalt tegeleda. “Ükski muutus ühiskonnas ei toimu üle öö. Positiivsete näidetena võib tuua turvavöö kinnitamise ja helkuri kandmise — tänaseks päevaks kinnitavad liiklejad turvavöö ning teevad end pimeda ajal nähtavaks.

Tänane Eesti Ekspress kirjutas roolis telefoni vaadanud noorest naisest, kelle üks pilguheit nutitelefonile põhjustas raske liiklusõnnetuse ja tekitas kaasliiklejale eluohtlikke vigastusi. Naisest sai kriminaalkurjategija, kellel tuleb kannatanule maksta tuhandeid eurosid valuraha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare