Sinod loodab kirikutüli lahendamist

Venemaa õigeusu kiriku sinod avaldas esmaspäeval Eesti juhtkonnale tänu patriarh Aleksius II osaks saanud vastuvõtu eest.

Samas avaldas sinod lootust, et Konstantinoopoli patriarhaadi kiriklik struktuur Eestis näitab üles valmisolekut järgida Eesti küsimuses saavutatud kokkulepet, vahendas Interfax.

Sinodi hinnangul eeldab see kahe Eestis tegutseva õigeusu kiriku varaliste erimeelsuste lõplikku lahendamist.

Regionaalküsimuste siseminister Jaan Õunapuu ütles Venemaa siseministri Boriss Grõzlovi septembris toimunud visiidi ajal BNS-ile, et Eesti annab aasta lõpuks Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule (MPEÕK) üle neli sakraalehitist — kaks Tartus ning ühe Haapsalus ja Tapal.

Need neli objekti on kirjas mullu 4. oktoobril sõlmitud kavatsuste protokolli teises lisas. Viies objekt, Alatskivi vallas Nina külas asuv kirik, antakse üle hiljem. Ka esimeses lisas sisalduva 11 kiriku ja kahe kogudusemaja üleandmine eeldab veel teatud juriidilisi protseduure ning toimub hiljem. Õunapuu lisas, et Grõzlovi visiidi ajal saavutatu leppe kohaselt vaadatakse lähikuudel uuesti läbi ka loetelu neist sakraalhoonetest, mida ei ole protokolli lisades.

Kolmapäeval viibki siseministeerium läbi teabepäeva kuuele omavalitsusele, et tutvustada nende territooriumil asuva MPEÕK-i kasutuses oleva kuue objekti omandisuhte korrastamise toiminguid. Nendele rajatistele ei laiene mullu 4. oktoobril Eesti ja õigeusu kirikute vahel sõlmitud kavatsuste protokollid.

“Eestis on kuus sakraalobjekti, mis on MPEÕK-i koguduste valduses ja kasutuses, kuid nende omand on praegu ebaselge ja vajab korrastamist. Kirik palus siseministeeriumilt abi nende küsimuste lahendamisel,” teatas ministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au BNS-ile.

Teabepäeval on kõne all Haapsalu Maarja Magdaleena koguduse kirikuhoone, Viljandi Ristija Johannese koguduse Mõisaküla harukoguduse kirikuhoone, Kiviõli Jumalaema Kaitsmise koguduse kirikuhoone, Narva-Jõesuu Püha Vladimiri koguduse kirikuhoone, Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina koguduse kirikuhoone ja Türi Püha Kolmainu koguduse kirikuhoone.

“Meie saame anda kohalikele omavalitsustele ainult nõu õigusliku suuna valikul, otsuse objektide tuleviku suhtes teevad omavalitsused ise,” lisas Au. “Siseministeeriumi soovitus on, et takistuste puudumisel annaksid omavalitsused need objektid koguduste omandisse.”