Sinissaar: lapsed raiskaksid raha narkootikumile

Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar peab lastetoetuse tuhande kroonini suurendamist põhjendamatuks, sest see tähendab mitme ministeeriumi laialisaatmist.

Eesti mullune suurim eraannetaja professor Aino Järvesoo pöördus 1. juunil president Lennart Meri ja valitsuse poole, et nõuda lapsetoetuseks 1000 krooni kuus. Sama taotleb ka Riigikogu opositsioon.

“Mida teeks laps, kui ta saaks 1000 krooni kuus omatahtsi kasutada? Kas ta sööks sooja koolilõunat, kulutaks suure osa rahast sellele, et käia spordiklubis trennis või mõnes huviringis oma vaimu ja loovust arendamas, näriks tooreid porgandeid, jooks vitamiinirikast mahla või laseks oma hammastele breketid panna?

Või ostaks hamburgerit friikartulite ja kokaga, vaataks kinos märulifilme, ostaks endale kaaslastega lobisemiseks mobla ja tunneks maksujõulisena suurt kiusatust “ainult üheks korraks” järele anda ümber suuremate koolide sõeluvate narkodiilerite ahvatlusele?” küsib Sinissaar. “Seda esimest teeks vabatahtlikult väga väike osa lastest, suurem osa talitaks ilmselt teise variandi järgi,” vastab ta oma küsimusele.

Sinissaare sõnul on tänavuses riigieelarves lastetoetusteks ja -hooldustasudeks eraldatud 1,338 miljardit, sellest lastetoetusteks ligi 370 miljonit krooni. 1000 krooni kuus lapse kohta tähendaks ligikaudu 3,6 miljardit krooni aastas, kirjutab Sinissaar Postimehes.

Sinissaare väitel lähevad lastetoetuse kümnekordse suurendamisega proportsioonid käest ära ja nii mõnestki vajalikust asjast tuleks hoopiski loobuda. “Aga miks siis riik peaks sellist asja suutma,” küsib Sinissaar. “Või millest peaks riik hoopis loobuma?”

Kui liita kokku justiits-, kaitse-, keskkonna-, majandus-, põllumajandus- ja välisministeeriumi tänavused eelarved, saame täpselt need 3,6 miljardit krooni, leiab Sinissaar. Tema väitel tähendaks lastetoetuse suurendamine siis nende ministeeriumide laialisaatmist, mida aga pole võimalik teha.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees, Järvesoo töökaaslane Valter Haamer on ETAle öelnud, et lastetoetuse tõstmine tuhande kroonini kuus sõltub valitsuse prioriteetidest.

Haameri sõnul jääb kõik valitsuse tahte taha. Tema hinnangul pole õige kellegi arvelt lastetoetusi suurendada, vaid maksustada näiteks luksusautod ja kallis kosmeetika.

Samal seisukohal on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial. Tema sõnul on lastetoetuse suurendamine poliitilise kokkuleppe küsimus ning asi jääb just tahte puudumise taha.

Peaminister Mart Laar on lubanud lapsetoetuste juurde tulla järgmise aasta eelarvet koostades. Samas ei välistanud valitsusjuht ka kogu lastetoetuse süsteemi muutmist. Laari sõnul oodatakse ära tuleva aasta eelarve prognoosid ning siis vaadatakse üle võimalus lapsetoetusi tõsta.

Lapsetoetuse määr 150 krooni on püsinud muutumatuna mitu aastat.