Sinimägedes langenuid mälestati Ida-Virumaal pärgadega
Kaitseväe peastaabi kaplani major Raivo Nikiforovi sõnul oli Teine maailmasõda kogu Eesti rahvale ränk katsumus, sõja-aastatel kaotas Eesti peaaegu neljandiku oma sõjaeelsest elanikkonnast, teatas kaitseministeerium.
"Eesti rahva asetatud pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes ja selle ümbruskonnas aset leidnud traagilise sõjategevuse ohvreid, sõltumata sellest, kummal poolel sõditi," ütles major Raivo Nikiforov.
Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused hukkunute ja vigastatute näol mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle hulgas langenuid oli kahe poole peale kokku vähemalt 37 000.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui ka Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
