Simsoni arvates ongi paljude seas põhiline viga see, et loodetakse liiga palju enda peale. "Ma arvan, et Eestis on suur probleem selles, et väga paljud inimesed loodavad iseenda peale ja riigi peale enam üldse ei looda. Nendel, kes on töö kaotanud, soovitan ma kindlasti säilitada endal ametlik töötu staatus, sest et see annab võimaluse, et seda probleemi, mis puudutab 100 000 Eesti inimest, ära ei unustata. Ise saab loomulikult palju teha. Ja ma arvan, et enamus töö kaotanud inimesi loodabki ainult enda ja oma lähedaste peale. Siin tuleb enda olemasolust riigile märku anda, mitte käega lüüa ja öelda, et ma ei ootagi sellelt riigilt midagi," ütles Simson Delfile.

Simsoni hinnangul üllatuslikult kõrge majanduskasv kiiret töökohtade tekkimist kaasa ei too. "See sõltub sellest, mis sektoritesse majanduskasv on tulnud ja praegusel hetkel oli see teise kvartali majanduskasv ekspordipõhine, niipalju kui eksperdid on öelnud, valdavalt energeetikasektoris. See iseenesest kiiret buumi tööturul kaasa ei too. Olukord on ka ju selline, et augustis 2010 on ka ametlikult töötuid rohkem kui augustis 2009. Aasta tagasi oli neid 73 000, nüüd on neid 75 000. Ja suvekuudel on veel 4000 inimest sanktsioonidega ära kustutatud - inimesed, kes tööd pole leidnud ja töötukassas pole ka enam käinud," ütles Simson, kelle sõnul on käesolev majanduskasv soov edastada rahvale häid uudiseid, et tööturul toimuvate positiivsete arengute kohta.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Simsoni sõnul looks soodsad tingimused töökohtade tekkimiseks sisetarbimise tõus ja seda peaks riik toetama. "Kriisiajal ei saa vaadata käed rüpes ja öelda, et turg ise reguleerib kõik ära. Ta reguleerib, aga ta võib reguleerida Eesti aktiivse elanikkonna meeletult suurte kadudega seda. Nii väikse rahvana nagu me oleme, ei saa öelda, et 100 000 inimest ongi meile mittevajalikud ja töötasid vales sektoris. Viie aasta pärast oleks meil kõiki neid inimesi vaja, aga siis ei pruugi neid enam n-ö rehabiliteerida, et nad ongi inimvara kadu sotsioloogide keeles ja Eesti riigile ka kadu. Tuleb pikemalt ette vaadata ja täna neid inimesi hoida ärksana ja töötahtelisena. Seda ei saa teha ainult eraettevõtted. Seda peab riik omalt poolt toetama."

Küsimusele, kas inimesed peaksid sisetarbimise tõusule kaasa aitamiseks oma võimaluste piires rohkem tarbima, vastas Simson, et tema arvates ei ole neid inimesi, kes seda teha võiksid, Eestis eriti palju.

"Ma tean, et paljudel on suured säästud pankades arvel, aga samas, kui me vaatame seda laenukoormust, mis inimestel on, siis ikkagi enamusel peredel on koormaks laenud, mitte kasutamata suured säästud. Tegelikult on viimasel aastal ju elu läinud raskemaks mitte ainult sellepärast, et väga paljud pered on kaotanud perele leivateenija, sest tööd ei ole. Teine asi on see, et elu on läinud ka viimase aasta jooksul ka märksa kallimaks," rääkis poliitik.

Simsoni sõnul on siin jälle koht riigi abile, just elementaarsete kulutustega toimetulemiseks. "Kui toasoojale on juurde lisatud 15 protsenti käibemaksu ja hulgim aktsiise, siis riik peaks rasketel aegadel vastu tulema ja selle toasooja maksustamise natuke tagasi tõmbama."

Keskerakond on algatanud oma töökohtade loomise seaduse, mis siiamaani on riigikogus jäänud toetuseta.