„Mõistlikult pole vastuvõetav, et oleme kuritegelik rahvas. Viga tundub olevat muus, näiteks selles, et õiguse rakendamine on muutumas konveierlikuks. Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik Rait Maruste on väljendanud muret, et kokkuleppemenetluste liigne ülekaalukus on viinud õigusemõistmise kohtusaalist tegelikult prokuratuuri ja sisuline õigusemõistmine toimub sealsetes kabinettides,“ rääkis Simson.

Simson rõhutas, et Eesti kohtueelne menetlus ei põhine europiidsel poolte võrdsusel ja võistlevusel, vaid eelmisest ajast pärit nn inkvisitsioonisel uurimisel, kus õigust mõistetakse kohtueelses staadiumis uurija kabinetis.

„Meie põhiseaduse kohaselt peab iga sõnumisaladuse riivele eelnema kohtu luba, kuid Eesti seadused võimaldavad paraku teatavatel juhtudel seda ka kohtu loata. Tõendite kogumine jälitustegevusega peaks ka kehtiva seaduse alusel olema erandlik, praktikas on erandlik aga see, kui seda mugavat tõendite kogumise viisi ei kasutataks. Selliseid tähelepanekuid võib tuua palju. Tegemist on tendentsiga, kus riik liigub hiilivalt isiku põhiõiguste piiramise poole ja me lepime sellega kui paratamatusega. Nii aga võõranduvad inimesed riigist,“ märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees.

„Pole kahtlust, et kodanike massiivne varjatud jälgimine viitab politseiriigile. Statistika kohaselt on rahuldatud kohtute poolt viimastel aastatel ca 97-98 protsenti taotlustest pealtkuulamiseks, mis näitab selle protseduuri samatasemelist sisukust, nagu saaksime valimiste hindamisel NSVL-s valimistulemuste põhjal,“ ütles Simson.

„Korrigeerimist vajaks regulatsioon kohtunike julgeolekukontrolli osas, mida praegu teostab kapo, kes on ka ise samaaegselt kriminaalasjade menetleja ja ka pool kohtuvaidlustes. Muutmist ja vastavusse viimist Euroopa kohtu praktikaga vajaks meie riigivastutuse seadus, sest hetkel on riigi vastutuse alused on ebamõistlikult piiratud, samuti peab viima Eesti seadused ja kohtupraktika vastavaks vähemalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni miinimumstandarditele,“ tõi Keskerakonna fraktsiooni esimees näiteid muutmist vajavast seadusandlusest.

„Kujunenud olukorras võiks Eesti tõsiselt kaaluda ka vandekohtu institutsiooni loomist. Meie riigi ja ühiskonna areng on küps sellise põhimõttelise otsuse vastuvõtmiseks,“ lõpetas Simson.