Simo Saare kaitsja: õiguskaitseorganitel puudub julgus ja otsustavus
Pilve arvates on süüdistaja õiguslik positsioon alates kohtueelsest menetlusest olnud vastuoluline ning riigihangete seaduse nõuete rikkumist on püütud seostada kriminaalõigusliku vastutusega. Kaitsja taotles juba kohtueelses menetluses kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu nii kõnesolevas süüdistuses, kui ka usalduse kuritarvitamise episoodis, milles Pärnu Maakohtu 19. aprilli 2010.a otsusega Saar ja Viisitamm õigeks mõisteti. Väärteomenetlust pole antud asjas varem alustatud, mistõttu puudub ka seaduslik alus selle algatamiseks, sest see peaks olema välistatud aegumise tõttu isegi siis, kui isikute käitumises esineks väärteokoosseis.
Vandeadvokaat Aivar Pilv lisas, et kahjuks on Eesti õiguspraktikale omane olukord, kus õiguskaitseorganitel puudub julgus ja otsustavus kohtueelses menetluses algatatud kriminaalasjades menetluse lõpetamiseks olukordades, kus asjaolude ja tõendite kontrollimise käigus ilmneb isikute tegevuses süüteokoosseisu puudumine või ei suudeta seda tõendada. Selle asemel, et avalikult seda tunnistada ja menetlus korrektselt ja valutumalt lõpetada, püütakse algul suure kära ja avalikkuse tähelepanuga alustatud asjades menetlust igal juhul kohtumenetluseni viia ja luua juba ette muljet isikute poolt süüteo vaieldamatust toime panemisest. See kahjustab isikute mainet isegi siis, kui lõpuks jõutakse õigeksmõistva otsuseni. Kahjuks ei kompenseerita kujunenud kohtupraktikas ka täies ulatuses õigusabikulusid, mida enda süütuse tõendamiseks kohtumenetluses isik peab kandma.
Kohus mõistis Eesti riigilt Simo Saare õigusabikulude katteks välja summa kokku 340 000 krooni ja Mart Viisitammele 430 000 krooni.
Kohus leidis, et mõlema isiku kriminaalõiguslik süü on välistatud isegi siis, kui neile omistatud käitumine oleks tõendatud. Samuti leidis, kohus et isikute käitumine võib küll olla karistatav väärteona riigihangete seaduse kohaselt, kuid isiku karistamine väärteo eest on kriminaalmenetluses välistatud.
Kohus juhtis tähelepanu, et väärteokaristusõigus võib kõrvale tõrjuda kriminaalkaristusõiguse, kui on selge seadusandja tahe kohaldada just väärteonormi. Kohus viitas ka sellekohasele Riigikohtu praktikale. Käesoleval juhul inkrimineeriti süüdistatavale Mart Viisitammele ja Simo Saarele hankemenetluste pakkumiste esitajaid puudutavate äritegevuse andmete lekitamist, mille osas on riigihangete seaduses ettenähtud väärteokoosseis.
