Silver Meikar: Meie oleme e-usku, seetõttu on e-hääletus võimalik

 (261)
Silver Meikar: Meie oleme e-usku, seetõttu on e-hääletus võimalik
Foto: Ekraanitõmmis / www.valimised.ee

Kas Eesti küberjulgeolek on tagatud? Miks soovib valitsus muuta e-valimiste korda ja mis signaali me sellega maailmale saadame? Sellest räägiti tänases ETV saates "Suud Puhtaks".

Suud Puhtaks: küberturvalisus ja e-valimised
Märt Põder: e-valimistel väga palju hääli ühes potis. Kui läheb midagi valesti, läheb väga suurelt. Kui paberhääletuses läheb ühes jaokskonnas valesti, läheb palju väiksemalt valesti, sest seal on vähem hääli. 
Silver Meikar: väga paljud inimesed pikalt välismaal, neile on e-hääletust vaja. 
Vassil: meil võimalus teada, et suuremahulist pettust ei toimu, hääli võimalik verifitseerida. On äärmiselt ebatõenäoline, et kui väike hulk inimesi verifitseeerib, et suuremahuline pettus oleks võimalik. Seega teame, et pettust ei saanud toimuda. 
Kalev Pihl: SK ID solutions: meil tehnoloogiline ja poliitiline vaidlus siin saalis. Protsessi ma usun, tehnoloogiat tean. Tehnoloogiasse saab uskuda, eestlased usuvad ka tehnoloogiasse. 
Silver Meikar: Eestis 13 valimisviisi. Ühetaolisus tähendab, et lõpuks on igaühel üks hääl. Saksamaal hääletatakse posti teel ja seal usaldatakse seda lahendust. Meie oleme e-usku, sellepärast on see võimalik ja sellepärast oleme unikaalsed. Mina muretsen, et oleme kinni seal, kus olime 2 aastat tagasi. Süsteemi tehakse turvalisemaks, aga kuidas teha nii, et valida saaks mobiiliga? See nõuab investeeringut ja nõuab mitu aastat, aga võiks edasi liikuda. Tänapäeval palju neid, kes ei kasuta lauaarvuteid, vaid tahvleid. Nemad ei saa e-hääletusel osaleda. 
Agu Kivimägi: mulle meeldib, et Eestis on selline unikaalne lahendus, aga samas, kui mõelda, et ausad valimised on üks demokraatia alussambaid, siis sellega ei tahaks riskida. Koodi turvalisus vaid üks protsess. Kogu protsessi vaja hinnata. 2011. olin vaatleja, kui sa pole ekspert, ei saa sa aru, mis toimub. Palju on rituaalset turvalisust, mis jätab hea mulje, kus peale valimisi kõvaketas lõhutakse, aga sellel pole tegeliku turvalisusega palju pistmist. Seal olid tõsised turvanõrkused. Seda ei kasutanud keegi ära. Kui väga võimekas ründaja leiab võimaluse suures mahus manipuleerida, 10-20% häältest ümber jagada, siis see viib parlamenti inimesed, keda rahvas ei valinud. 2011 oli see võimalus olemas. Kes kontrollib võrku, kust tarkvara võetakse, võib vale tarkvara panna. Nõrkuseid on palju. E-valimised on nagu püha lehm, kui keegi ründab seda, siis naeruvääristatakse seda. See mentaalsus on oluline risk. 
Solvak: minu hääle salajasuse hoidmine on ka valija vastutada, et ta arvutihügieen on korras. E-hääletamine paneb valijale suurema vastutuse. Kui üks erakond lubanud valimised kinni keerata, et see õigustatud käitumine. Eestis on mitmeid valimisviise. Eelhääletamist ka paberil kasutatakse järjest enam. 
Jaanus Ojangu: tehnika läheb edasi, toetame Vabaerakonnas e-hääletamist. Suurem mure, mis toimub väljaspool arvutit, kuidas inimesed suhtuvad arvutisse ja tagavad oma turvalisust. Võibolla on juhtunud manipulatsioone ID-kaartide kokkukogumisel, aga need ei ole seotud süsteemi turvalisusega, vaid organisatsiooniga selle ümber. Et poleks 25 inimest hääletamas ühest arvutist. 
Sven Heiberg: Cybernetica e-hääletamise ekspert: kui paberhääletamisel väga pikk ajalugu, teame, kuidas turvalisust saavutada, siis e-hääletamise tehnoloogia noorem, ka küsimused vaadeldamisest arenemas. Meil võimalik anda 3. osapoolele kontrollitav auditijälg. Saame öelda, et konkreetne tulemus on arvutatud antud häälte järgi häälte salajasuses tingimustes. 
Märt Põder: probleem selles, et sellele seati juba 2001 eesmärgid, mida pole suudetud täita. See üles ehitatud nagu väga turvaline e-pood. On soovitud liikuda sinna, et oleks otsast lõpuni jälgitav, aga seda pole siiani. Kas jõuame selleni uue e-hääletuse tarkvaraga. Arutelu selle üle pole. 
Andres Kütt, RIA: e-valimised ei ole levinud, sest digiidentiteet oleks laialt levinud. Eestis antakse aastas kümneid miljoneid digiallkirjasid. 
Erki Savisaar: e-valimiste rakendus väga spetsiifiline. Põhiseaduses valimiste ühetaolisus ja salajasus. E-valimised pole jälgitavad, pabersedelid on. Kui tekib vaidlus, pole võimalik protsessi uuesti läbi käia. Jälgitavus suurim küsimus. Kui kellelgi probleem, et keegi tunneb, et on probleem, siis ei saa öelda, et tuleb usaldada. 
Hendrik Roonemaa: IT-ekspertide konsensus on võimatu, seda pole. Kui valitsust hakati moodustama, hakati seda arutama. Kas on tõestust, et nendega on mingit jama olnud? Pole? Valimised on populaarsed. Kas vaid kellegi hirmu pärast muudame seda? Valimised peavad minema sinna, kus inimesed on. Läheme edasi. 
Karilaid: täna ei ole konsensust ka IT-ekspertide seas. Keskerakond ei võitle e-tervise või e-maksuameti vastu. 
Veldre: Vastasseis, et Ansip asub arvutis, ei tekkinud iseenesest, vaid tekitati. Kes need nemad on? Kas Eesti valitsus teeb sohki? Või Reformierakond?
Mihkel Solvat, TÜ: Valimiskomisjon on läbipaistvuse huvides näidanud e-hääli ja paberhääli eraldi. On ka teisi hääletamisviise, valimiskasti saab koju kutsuda. Iga kolmas hääl on elektrooniline, loomulikult valijad usaldavad. 
Vassil: Keskerakonnal ei ole põhjust karta, et neil jäävad hääled saamata. Hääletajad vahetavad valimistel osalemise viisi, valimisjaoskond vahetatakse arvuti vastu. 
Michal: vvk kodulehel näha, millise erakonna valijad millist valimisviisi eelistavad. Kui üks erakond teatab oma valijatele, et tema arvuti sees on Andrus Ansip, siis hoiavad nad sellest eemale. 
Kristen Michal: Keskerakonna tegevuse taga kalkulatsioon valijatebaasist. See on hästi negatiivne, teiste riikidega rääkides ei saa müüa kihvte pabersedeleid, müüa saab innovatiivset riiki. Sellised asjad pannakse kaalule, lootuses, et osa valijaid ei tule valima. 
Taavi Martens: OECD vaatlejad käinud siin iga kord. Viimati olid üle kuu aja, alates asjade ülepanekust. Google translate'iga said kõigest aru. Said kõigest aru. 
Märt Põder: e-hääletusel palju tugevaid toetajaid ja palju tugevaid skeptikuid. E-hääletuse lähtekoodi avaldamine pole piisav. Protsess toimub eesti keeles, protokoll eesti keeles. E-hääletuse riigihange eesti keeles, inglisekeelset dokumentatsiooni ei anta. See piirab maailma spetsialistide ligipääsu. 
Vassil: e-hääletuse usaldusväärsus on väga kõrge. 
Karilaid: täna ei suudeta ära tõestada, kuidas hääl liigub. Häält saab kontrollida tund peale hääletust. Rahvusvahelist auditit pole tellitud. 
Kristjan Vassil, TÜ: kui e-valimiste lähtekood tehti avalikuks, kutsuti eksperte süsteemi ründama. Selleks korraldati eraldi üritus, kus väga avatud kaartidega räägiti eri süsteemidest. Nõrkuseid, mis välja tuli, võeti arvesse. E-hääletuse süsteem muutub ajas, seda täiendatakse ja parandatakse kogu aeg. Väide, et ekspertidega pole konsulteeritud, ei pea paika. 
Karilaid: meie inimesed keeldusid kokku saamast välismaiste ekspertidega. 
Anto Veldre: ühed analüütikud olid meil nagu kult rukkis, vaatasid, siis tulid hiljem avaldustega välja. ID-kaardi tarkvara suures ulatuses avalik. Välismaalt tullakse süsteemiga, kus pole ID-kaarti. 
Priidu Pärna, IRL: meie seisukohalt on e-valimised tulnud, et jääda. Valitsemine teadupärast kompromisside kunst, me pole seda teemat lauale pannud, aga oleme valmis sellest kõnelema. Küsimus valimiste ühetaolisuses ja valimispäeva tähenduses. 
Jaanus Karilaid: vaadates parlamendi koosseisu oleks 35-36 häält e-valimiste kaotamiseks. Praegune ettepanek lühendada aega on kompromiss. Sisse häkitakse isegi militaarsüsteemidesse. 12 aastaga pole ükski ELi liikmesriik peale Eesti seda kasutusele võtnud. Me vähendame päevade arvu ja üritame mõelda turvalisusele. 30 % koduarvutitest kaitseta. Küsimusi on. Valimistoiming peab mitte vaid olema, vaid ka näima usaldusväärne.
Indrek Saar: tahame arutelu alla panna, kas kiviaeg, kuhu oleme jäänud, paljud asjad tehakse käsitsi ja kus on kolme sorti eelvalimisi, sh e-valimine, et kas seda saab teha loogilisemaks. E-valimiste teema koalitsioonileppes. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare