Siim Kallas tutvustab ennast täna oma kodulehel kõigepealt Tartu ülikooli ja TTÜ külalisprofessorina, seejärel Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutava asepresidendi Valdis Dombrovskise erinõunikuna ning ka kolumnistina. „Tahan jagada oma teadmisi ja oskusi, et Eesti elu areneks – kiiremini kui seni,” ütleb Siim Kallas. „Meil on mitmeid konkurentsieeliseid, mida me ei ole osanud või suutnud piisavalt hästi ära kasutada. Minu töö on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ning muuta Eestit paremaks. Kui suudame olla eeskujuks iseendale, oleme seda ka Euroopale, kellel on häid eeskujusid väga vaja.” Kallase häälepaelad on tõesti viimasel ajal lahti ning dialooge ja kolumne ilmub igas suuremas väljaandes. Siin ongi väike ülevaade asjdest, mis Kallasele muret on teinud.

Valitsuse sisserännupoliitika pole tark (Eesti Ekspress 15.07.2015)

"Hiljutine otsus, et Eesti võtab vastu umbes 200 pagulast, on väga halb otsus. See ei rahulda neid ringkondi, kes ei taha Eestisse mitte ühtki võõramaalast, ega ammugi mitte neid, kes näevad pagulaste rakendamises meie majanduses võimalust Eesti heaolu kasvatada. Paarisaja pagulasega tuleb põhiliselt probleeme. Igasugused meeleavaldused, ja ei kedagi, kes oleks nende kasutamisest tõsiselt huvitatud.

Neid on nii vähe, et Eesti sees tuleb nendele elamisväärse keskkonna loomisega tõsiseid probleeme. Nad kujunevad mingiteks eksootilisteks olenditeks, keda on pidevalt vaja kaitsta võõraviha eest. /---/

Tark sisserännupoliitika saab anda positiivseid tulemusi mitte vähem kui kahekümne või isegi kolmekümne aasta pärast. Seetõttu on selle väljatöötamine tänases Eestis peaaegu võimatu. Kava peab tulema valitsusest, kust siis mujalt. Tänased koalitsioonipartnerid kardavad seda temaatikat ega usalda ka üksteist. Lihtsam on valijaid hirmutada mustanahaliste kurjategijatega, see toob populaarsust. /---/

Kõiki sisserände probleeme ei tohi ühte patta panna. Muulaste sisseränne Eestisse on tegelikkus niikuinii, piire meil Euroopa Liidu maadega ju pole. Kas pöörame selle protsessi Eesti kasuks?"

Reformierakond on ettevõtjavaenulik (Eesti Päevaleht 13.07.2015)

„Reformierakond on minu liberaalsest uskumusest ikka välja palju kaugenenud. Ma olen neid ideid ka erakonna sees kritiseerinud. Näiteks raudtee tagasiostmine oli minu hinnangul põhimõtteline viga. Seletus on väga lihtne: ettevõtjaid on mõni tuhat. Selleks, et valimisi võita, on vaja 120 000–130 000 valijat, aga valijad ei armasta rikkaid inimesi. On vaja suuri valijanumbreid ja erastamisest ei räägita, kuna see rahvale ei meeldi. Paljude suhtumine on selline, et erakapitalistid ostavad endale Bentleyd ja sõidavad ringi, samal ajal kui meie siin vireleme. Aga kampaaniat erakapitalismi vastu on lihtne üles ehitada.

Reformierakonna juhtivad tehnoloogid ütlevad, et saavad ettevõtjate hääled nagunii, sest neil pole kellegi teise poolt hääletada. Tänane suhtumine ettevõtjatesse Reformierakonna paljude juhtide seas varieerub ükskõiksusest vaenulikkuseni. Need asjad, mis oleksid ettevõtlust toetavad, ei ole enamasti populaarsed.“

Eesti valitsusel pole Kreeka osas seisukohta (Eesti Päevaleht, 09.07.2015)

„Mulle näib, et Eesti valitsusel pole Kreeka küsimuses mingeid mõtteid. Välja pole igatahes midagi öeldud. Aga võiks olla. Iga nämmutamisele kuluv päev teeb asja nii rahanduslikult aga ka poliitiliselt halvemaks. Ei saa loota, et noh, küll Saksamaa asja ära klaarib. Ei ole kindel. Ka Saksamaal on omad äärmusvasakpoolsed. Ja on ka need, kes tahavad Saksa marka tagasi, et mitte enam mingite kreeklastega (ega idaeurooplastega!) jahmerdada.“

Maksuametnikud kahtlustavad ettevõtjaid (Postimees 23.07.2015)

„Maksuamet saab õigused vaatlusteks ja andmepäringuteks. Kui me oleksime Kreeka, siis võiks oletada, et maksuametnikud soovivad „vaadelda“ riigi- ja omavalitsustegelaste luksusvillasid, et võrrelda nähtut teada olevate palganumbritega.

See oleks Kreekas igati kiiduväärne ettevõtmine. Aga meie pole Kreeka. Meie maksuametnikud kahtlustavad ettevõtjaid. /---/

Avalikkust viiakse sageli eksiteele, väites, et kõik "vaatlused" ja "jälitamised" ja "sisenemised kinnistule" ja "päringud mobiiltelefoni kasutamise andmete kohta" on rangelt reglementeeritud ja järelevalve all. Selleks peab olema alus ja luba jne. See on illusioon.“

Liberaalid ei ole enam liberaalid (Eesti Päevaleht 13.07.2015)

„Liberaalid on hakanud ise kartma oma identiteeti. Kartma, et nad on kapitalismi pooldajad, et nad on ettevõtluse pooldajad. Ma rääkisin ükskord Herman van Rompuyga ja ma ütlesin talle, et minu arvates jääb kapitalismi, eraomandi ja turumajanduse kaitsmise hääl kogu aeg aina nõrgemaks. Ta ütles, et mul on õigus, aga nad ei saa seda toetada, sest vaadake, mida pangad kriisi ajal tegid. Nad on tekitanud nii negatiivse suhtumise kapitalismi, et see segab turumajanduse asja ajamast.“