Siim Kallas: inglise keel on maailma töökeel, selleta ei saa kuidagi

Eestlased, nagu ka näiteks soomlased, rootslased ja taanlased, saavad Brüsselis inglisekeelse asjaajamisega hästi hakkama. Et uutel tulijatel võib rahvusvahelises töökeskkonnas raskusi ette tulla, jagab Euroopa Komisjoni endine asepresient Siim Kallas mõninaid näpunäiteid ja kogemusi.

Siim Kallas rõhutab, et ei anna hinnanguid Eesti ministrite sõnavõttudele, vaid selgitab inglise keele kui töökeele olulisust nii Brüsselis kui ka mujal maailmas. "Inglise keel on maailma töökeel. Ilma inglise keeleta ei saa kohe kuidagi," sõnab Kallas, kes on Euroopa Komisjonis kümme aastat asepresidendi ameti kohal olnud.

Eesti ametnikkond räägib päris korralikku inglise keelt, võrreldes näiteks osade Lõuna-Euroopa riikide esindajatega, leiab Kallas. Küll aga kipuvad eestlased olema nõudlikud ja maksimalistid ning soov kuulda veatut inglise keelt on suur. Sorava sõnavõtu lihvimiseks saab võtta appi konsultandi. Hoopis lihtsam võimalus on rääkida oma emakeeles, kuid tuleb arvestada võimalusega, et tõlkes võib miskit kaotsi minna.

Kallas meenutab kümne aasta tagust seika, kus otsustas pärast aruteluderohket komisjoni istungit esitada lõpukõne eesti keeles. Kõne ise oli aga inglise keeles valmis, kuid emakeel tundus Kallasele tseremoniaalsem. Juhtus aga järgmine: "Ütlesin, et volinike esindajad võivad tulla paari kuu jooksul andma täiendavaid selgitusi. Tõlkes öeldi neile, et volinikud võivad tulla ja anda täiendavaid selgitusi," selgitab Kallas. Tehniliselt ei ole taoline käik aga võimalik, kuid nii juhtub, kui üks sõna läheb tõlkes kaduma.

Samas võib ka hea inglise keele oskusega hätta jääda. Kallas meenutab üht USA kongressi külastust ning kohtumist ühe lõunaosariigi kongresmeniga. "Istusime pidulikult vastakuti. Ta räägib ja mul hakkab vaikselt higipisar kukla tagant jooksma - mitte midagi ei saa aru." Kui inglise keele oskust mõõdetakse Oxfordi inglise keele järgi, võiks öelda, et on vaid väheseid, kes inglise keelt hästi räägivad," leiab Kallas. Üheks heaks näiteks on endine Suurbritannia peaminister Tony Blair.

"Alus, öeldis, sihitis ja rohkesti sõnavara! Tähtis on, et saad oma sõnumi öeldud, räägid kõva selge häälega ja julged alati sõna võtta," on Siim Kallase soovituseks. "Õppida ei ole kunagi hilja. Alati on võimalik võtta kursuseid: ei tasu häbeneda," ütleb ta kokkuvõtteks.

"Aktuaalne kaamera" vahendas eile, kuidas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo rääkis Euroopa Parlamendis kaubanduspoliitikast. Ta luges teksti maha paberilt. Kuigi märkimisväärse aktsendiga, rääkis ta inglise keeles ja kohati takerdus. Ta toonitas kohusetundlikult, et kahepoolsed lepped parandavad EL-i ettevõtete ja nende toodete ligipääsu välisturgudele, panustades seega Euroopa majanduskasvu ning luues uusi töökohti.

Maaeluminister Tarmo Tamm kasutas tõlkeks kõrvaklappe ning rääkis eesti keeles. "Inimkonna saatus sõltub suuresti sellest, mis toimub maapinna ülemises 20 sentimeetri paksuses kihis. Seetõttu soovimegi eesistujana põllumuldade kaitse ja kasutamisega seotud väljakutsete teema tõstatada," rääkis ta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kõneles inglise keeles. Et ta saaks keerulistele küsimustele vastatud, ulatas tema nõunik talle pidevalt pabereid paslike vastustega. Näiteks rääkis minister sel abil sellest, et peagi võib olla ookeanis rohkem plastikut kui kalu.

Ärileht kirjutas eile, et Euroopa rahandusministrite kogunemisel (Ecofin) Brüsselis vastas Eesti rahandusminister Toomas Tõniste enne majja sisenemist Euroopa ajakirjanike küsimusele. Meie rahandusministri vastusest ning lisaküsimuse eiramisest kerkib küsimus, kas minister esitas päheõpitud teksti?