Delfi avaldab Kallase kirja täismahus:

"Head erakonnakaaslased!

Andsin detsembris intervjuu ERRile, mis tekitas erakonnas ootamatu tuulepöörise. Pärast seda pole ma ühtki erakonna olukorda puudutavat intervjuud andnud. Kuigi on palju küsitud ja nii mõnigi kord on kiusatus väga suur olnud. Reedel Postimehes ilmunud artikkel ületab valede ja otseste väljamõeldiste rohkuse poolest minu taluvuspiiri. Seda enam, et kogu loo allikas oli selgesti erapoolik.

Mõned omapoolsed arvamused.

1. Hanno Pevkur ei saanud erakonna esimehena hakkama. Olin vormiliselt neutraalne, aga arvasin Taavi Rõivase tagasiastumise järel, et Hanno Pevkur on parem variant erakonna esimeheks kui Kristen Michal. Toetasin teda erakonna juhatuses. Aga tema toetajaskond lagunes laiali. Tema kõned ja intervjuud olid igavad ja ebahuvitavad. Jutt mingitest "uuendusmeelsetest", kes justkui on koondunud Pevkuri ümber, kuulub huumori valdkonda. Ta ei osanud juhtida fraktsiooni, ka seal ei suutnud ta motiveerida oma toetajaid.

Hanno Pevkuri kui mingi märtri haletsemine on naeruväärne ega aita kuidagi kaasa valimisvõidule aastal 2019.

2. Kristen Michal ja "tagatuba". Mina tegin Kristen Michalist peasekretäri ja olin tema tööga väga rahul. Ta on Eesti paremaid kui mitte parim poliitilise organiseerimistöö (ilma milleta ei saa hakkama ükski erakond) tegija. Samas olin mina ja eriti erakonna võimalik tulevane esimees need, kes soovitasid Kristenil kriisi korral tagasi astuda. Samal ajal kui need, kes teda täna poriga üle valavad, laskusid juba eemalt küüru, kui teda nägid. Kriisist erakonnas seoses rahastamisega on möödas kuus aastat. Kui kaua veel?

Hanno Pevkur ja tema "uuendusmeelsed" toetajad üritavad luua Kristenis vaenlase kuju. Kuhu see viib? Mõte on selge – kasutada seda uue erakonna esimehe positsioonide nõrgestamiseks. Kuidas see meid valimistel aitab?

Erakonnal, nagu igal teisel organisatsioonil peab olema tugev ja üksmeelne juhtkond. Pevkur seda luua ei suutnud ja nüüd teeb ta kõik selleks, et sellise juhtkonna töö uue esimehe all saaks olema võimalikult raske.

Erakond pole asutus, mis kestab igavesti. Erakonna ellujäämiseks on vaja olla valimistel edukas. Kahjuks toimuvad need perioodiliselt. Seda ei maksa unustada.

Valimisvõitu ehitame nende inimestega, kes meil on. Me vajame Kristenit, Keitu, Artot (nimetan eriti just neid, kellest tahetakse luua sisevaenlase kuju) ja kõiki oma 12000 liiget. Me ei vaja tühikargajaid ja pugejaid, kes on pika võimu aastatel end erakonnas mugavasti sisse seadnud.

Siim Kallas

Reformierakonna auesimees"