“1994. aasta toimunud Estonia katastroofist pole aga Eestil midagi ette näidata, ja see on pehmelt öeldes kummaline. Selleks ajaks oli meil loodud veeteede amet, rannavalve pidi ju kõik eetris toimunu salvestama — ent kus on too informatsioon?” rääkis Jõgiaas ajalehele Pealinn.

“Ma olin kindel, et Eesti riik, kellel on olemas rannavalveteenistused ja piirivalveteenistused, salvestavad kogu info niigi, ilma minu abita. Kui mina olin Eesti vabariigi sideteenistuse juht, siis see niimoodi ka oli. Näiteks augustiputši ajal olime võimelised salvestama Tallinnas iga nõukogude sõjaväelase raadioeetris öeldud sõna — ja seda materjali säilitatakse tänase päevani,” märkis Jõgiaas, kes ise alustas rootsikeelse side salvestamist hommikul kella 6-7 ajal, kui veest toodi välja enam ainult laipu.

“Ometi saaks just selliste salvestuste kaudu teada, mis tegelikult reisijatega juhtus, ka näiteks kapten Pihtiga — millal ja kus ta päästeti jne,” tõdes Eesti sidesüsteemi juht ja looja. “Keegi ei väida sajaprotsendiliselt, et mingeid lindistusi kuskil üldse olemas ei ole — ehk on nad meil salastatud? Ent siis tekib küsimus, et miks nad on salastatud. Samas — Eestis riigikantseleis salastatakse ju isegi mõned välislähetuste dokumendid 75 aastaks.”

Originaallindid on Jõgiaasa sõnul kindlas kohas, kuid koopiad on salvestatud ka internetis, kus iga huviline võib nendega tutvuda.