Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine

 (408)
Priit Sibul
Priit SibulFoto: Andres Putting

IRLi poliitik Priit Sibul ei nõustunud president Kersti Kaljulaidi seisukohaga, et jõulud ja kirik ei käi kokku. Sibula sõnul võiks president tähtsamate pühade ajal käia ka kirikus, nagu tegid varasemad presidendid.

President Kaljulaid ütles, et jõulud ja kirik ei käi kokku. Mida arvate sellest teie?

Minu kui kristlase jaoks jõulud, kirik ja religioon on väga otseselt seotud. Siis tähistatakse Kristuse sündi. Ma ei saa sellest loogikast aru. Kellegi jaoks isiklikult võib olla mõni muu põhjus. Erinevaid muinasjutte on ju olemas, aga iga kristlase jaoks on need üks-ühele seotud teemad.

Jõule tähistavad ka paljud inimesed, kes pole kristlased.

Absoluutselt. See ju ei tähenda, et me ei võiks jõule tähistada. Öelda, et need asjad ei ole omavahel seotud ei vasta ka tõele. Kui keegi tähistab ülestõusmispühi, tegeleb jäneste ja muude asjadega ja ei tea, mis selle taga on, siis see ei tähenda, et tegemist poleks kristluses väga olulise sündmusega. Inimesed võivad ikka A asemel B öelda, aga ega see ei muuda asja sisu.

Mõnda aega on toimunud debatt selle üle, kas president peaks käima kirikus. Mida teie sellest arvate?

Kui president ametisse astus, siis ta rääkis erinevate gruppide ühendamisest. Seda enam tundub mulle üsna kummastav, kuidas ta on selle lühikese perioodi jooksul kristlastesse, kristlikesse väärtustesse ja tähtpäevadesse suhtunud. See kõik tähendab minu jaoks muud kui katset ühendada erinevaid gruppe. Ka see küsimus, millest alustasite, tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine. Selle ühendamisena nägemiseks peab olema ülivõimetega inimene.

Seotud lood:

Kas kristlaste jaoks oleks oluline, kui ateistist president käiks tähtsate pühade ajal kirikus ja lihtsalt oleks seal olemas?

Meie arusaam ajaloost põhineb oluliselt kristlikel väärtustel. Selles kontekstis ei ole küsimus niivõrd kristlike tähtpäevade tähistamises, vaid ajalooliste sündmuste ja traditsioonide hoidmises ja säilitamises. Kindlasti ei pea keegi käima ei armulaual ega lugema meieisapalvet, kui see ei ole inimese jaoks oluline. Märgiliste väärtuste jaoks kristlikud tähtpäevad, eriti kui need on varem olnud presidentide jaoks olulised, siis me ei tekita muutust sellest, kui läheme, vaid siis, kui president enam ei osale. Arvan, et kristlaste jaoks oleks oluline, et nagu varasemaltki pühade ajal president osaleks nendel teenistustel.

Milline on teie soovitus Kersti Kaljulaidile, kuidas peaks ta suhtuma kirikusse ja religiooni?

Nagu ta oma esimestes kõnedes viitas, et tema huvi on erinevaid huvigruppe ühendada. Kui ta käitub oma sõnade järgi, siis on ta palju head teinud.

Piisaks, et ta varasemate presidentide kombel käiks ja oleks kohal, sõltumata sellest, mida ta ise usub või kuidas kodus käitub?

Jah. Küsimus ei ole isikus, vaid institutsioonis. Kui võtame näiteks luteri kiriku, mille liige ma ise küll ei ole, siis tegemist on vaieldamatult suurima mittetulundusliku ühendusega, mis seob inimesi. Tuleks nendesse inimestesse suhtuda positiivselt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare