Seppik teatas reedel tehtud avalduses, et ajakirjanduse vahendusel tema kohtunikutegevuse kohta esitatud süüdistused ei ole pelgalt süüdistused tema isiku vastu — olemuslikult puudutavad need tervet põlvkonda.

“Näen ohtlikke nõiajahi märke ühiskonna teadlikuks lõhestamiseks: see on inimeste jagamine endisteks, praegusteks ja uuteks,” ütles Seppik. “Ühiskonna stabiilsuse ja kokkuleppe seisukohast on selline tegevus hävitav. Vaid süüdistusi kuulav, avaldav ja võimendav mõttelaad puudutab valusalt tuhandeid Eesti inimesi, kes oma sünniaasta ja saatuse tõttu elasid ja töötasid okupeeritud Eestis, kuid tegid oma tööd tollases olustikus ausalt.”

Seppik teatas, et tema põlvkond pole valmis oma elatud elu ja saatust maha kriipsutama. “Meie põlvkonna sünni- ja noorusaastad langesid okupatsiooniperioodi,” ütles Seppik. “Kestmine rahvana tähendas inimene olemist, oma laste kasvatamist, neile hariduse andmist ja tööd.”

Kohtunikuna töötades ei saa Seppiku sõnul kohaldada õigust valikuliselt. “Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on oma käesoleva aasta 21. jaanuari otsuses väljendanud, et uut õiguskeskkonda ei saa üle kanda aastate taha, kuna isik ei pea muudatusi ette nägema,” ütles Seppik. “Otsuses rõhutati eraldi, et uued tõlgendusmeetodid, isegi riigikohtu hilisemad seisukohad ei ole kohaldatavad isiku kahjuks, kuivõrd isik peab järgima üksnes kehtivat õiguslikku regulatsiooni ega pea ette nägema hilisemaid muudatusi.”

Seppik kordas, et on teinud oma tööd ausalt ja pole süümevannet rikkunud. “See, et meie põlvkond elas nõukogude ajal, ei tähenda, et meil ei oleks aateid,” lisas Seppik.