Seppik nõuab ajalehtedelt kümme miljonit krooni
Seppik rõhutas oma hagis, et väited, nagu oleks ta inimesi piinanud ja represseerinud, ei vasta tegelikkusele ja on väljamõeldud. Sama hinnangu andis Seppik väidetele, nagu oleks ta teinud teadvalt valesid kohtuotsuseid fabritseeritud süütõendite alusel ja sündmuste kohta, mida polevat kunagi toimunud; nagu oleks tema tegevus põhjustanud kahe inimese surma ja nagu oleks ta süüdi altkäemaksu väljapressimises ja süümevande rikkumises.
Seppiku sõnul tegutsesid Eesti Päevaleht ja Postimees pahauskselt, kuna olid teadlikud, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt peavad väljaanded vältima ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni edastamist.
Hagiavalduses märkis Seppik, et kaks ajalehte on levitanud avalikkusele otseseid valeandmeid selle kohta, nagu oleks ta toime pannud kuritegusid, olgu see siis teadvalt alusetu süüdimõistmine, altkäemaksu väljapressimine või muu selline.
“Kohtupraktikas ei ole veel arutatud niivõrd valelikku, räiget, süstemaatilist ja koordineeritud laimukampaaniat,” ütles Seppik oma hagiavalduses. Selle tõttu nõudiski ta ajalehtedelt kümne miljoni krooni suurust kahjutasu, samuti kohtukulude väljamõistmist.
“Ma mõistan, et selline summa on Eesti kohtupraktika jaoks ennekuulmatu,” ütles Seppik. “Aga kui järele mõelda, siis ka minu vastu sihitud laimurünnak on olnud ennekuulmatu. Hagi on erandlik ja ka kahjutasu peab vastama olukorrale,” .
Oma sõnul lähtus Seppik kahjunõuet esitades sellest, et ajalehtede eesmärk võis olla tema au teotamise arvelt saada rahalist kasu. Ta lubas kohtuprotsessiks valmistuda hoolikalt ja kinnitas, et tal on arvukalt täiendavaid fakte ja argumente, mida ministriametis enda kaitseks kasutada poleks sobinud.
Seppik ütles, et soovib oma hagiavaldusega üksnes õiguse jaluleseadmist, mitte aga kättemaksu või uut nõiajahti.
Eesti Päevalehe vastutav väljaandja Aavo Kokk ütles esmaspäeval BNS-ile, et igal kodanikul on õigus oma au kaitseks kohtusse pöörduda.
“Eesti Päevaleht ei ole mitte kunagi nõudnud Seppiku tagasiastumist. Eesti Päevaleht kirjeldas, mis juhtus, andis sõna Seppikule ja teistele asjaga seotud osapooltele. Oma juhtkirjas nimetas Eesti Päevaleht seda eetiliseks probleemiks,” ütles Kokk.
Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas ütles BNS-ile, et Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp pole koostatud pressiteate kohaselt aru saanud demokraatliku ühiskonna alustõdedest, mille hulka kuulub ka ajakirjandusvabadus.
“Postimees ei ole teinud oma uudislugudes midagi muud, kui informeerinud avalikkust siseminister Ain Seppiku tegevusest nõukogude ajal ENSV Ülemkohtu liikmena. Postimehe ajakirjanikud ei ole midagi välja mõelnud, vaid tuginenud faktidele kõigile kättesaadavatest dokumentidest. Kui Seppik nimetab seda laimukampaaniaks, siis on see tema interpretatsioon,” rääkis Klaas.
Ta püstitas küsimuse, kas avalikkusel on õigus teada saada riigikokku kandideeriva inimese, avaliku tegelase, kelleks Seppik on, mineviku kohta. “Jah, on — on minu vastus, kõrgendatud huvi on põhjendatud,” rääkis Klaas.
Sepp ütles BNS-ile, et Keskerakond tasus Seppiku hagi eest esmaspäeval Tallinna linnakohtule riigilõivu 350.000 krooni.
Kahjutasu lubas Seppik väljamõistmisel anda Haapsalu sanatoorsele eriinternaatkoolile, kus temagi lastehalvatust põdenuna kümme aastat õppis. Ta lisas, et koolimaja on väga halvas seisukorras ja seda pole aastaid remonditud ning kooli kordategemiseks kuluks just kümme miljonit.
