Sepp: kohustuslikud ujumistunnid on formaalsus
Sel aastal on uppumissurma surnud 40 inimest, neist seitse viimasel paaril päeval, mil soojad ilmad on inimesed vette meelitanud.
„Tõsi, valdava osa selle traagika taga seisvat alkohol. Ilmselt ongi nii, et täiskasvanute puhul on peamiseks põhjuseks purjutamine ja liigne uljus. Laste puhul aga see, et nad ei oska lihtsalt ujuda,“ kirjutab Evalyn Sepp oma blogis.
„Võib-olla paljud ei tea, aga Eestis on nn kohustuslikku kooliujumist tehtud juba üle 40 aasta. See on väga pikk traditsioon ja väga tänuväärne. Kultuuriministeerium möönab aga külma rahuga, et rahapuudusel jääb paljudel lastel koolikohustuslik ujumine ära.“
„Muidugi on probleemiks ka see, et nn kohustuslik tundide arv on küllalt väike - minu mäletamist mööda 24 tundi. Ja kui juhtub nii, et laps just siis haigeks kipub jääma, mis meie külmas kliimas talvel või hilissügisel ju küllalt tavaline, jääbki asi sisuliselt vahele. Ja veel, et see kohustuslik ujumine tuleks läbi viia nii 2.-3. klassis," soovitas ta.
Ka vanemad ei oska ujuda
Sepa sõnul pole midagi imestada ka selle üke, et vanemad ise ei oska eriti ujuda või siis häbenevad ujumas käia, ei oska ise oma lapsi juhendada ja kõik see kokku moodustabki küllalt kurva fooni, mis saab ehk vaid ainult pisut halvemaks minna.
„Kui me aga nüüd ja kohe üritaks probleemile lahendusi leida, siis alustada tuleks ikkagi sellest samas kohustuslikust ujumisest. Võtta see tõesti riiklikuks terviseedendamise prioriteediks ja ka sisuliselt, mitte vaid vormiliselt kooliprogrammi kohustuslikuks osaks, rahastada seda 100%-lt riigieelarvest, tõsta kohustuslike tundide arvu paar-kolm korda ning korrata seda lisaks ütleme 2-3. klassile ka 5-6. ja miks mitte ka põhikooli lõpus või gümnaasiumiski."
