Sepatüdruk Helene: alguses koheldi ebavõrdselt küll
Loonet rääkis Delfile, et tema tutvusringkonnas on küll enamuses meessepad, kuid sepatöö kooli õppima minnes avastas ta endalegi üllatuseks, et pool sepakursusest moodustavad naised. Ta tunnistas, et alguses kohtas ta kursuse meespoolelt ebavõrdset kohtlemist. "Räägiti, et mis te naised siin sepikojas teete ja see ei ole ikka teie koht. Prooviti ka rüütelliku üleolevusega aidata mõne sepatöö juures/.../ Lõpuks nad said aru, et me olime ise ka üsna aktiivsed," ütles Loonet.
Hakkaja sepatüdruk tõi veel ühe näite. Nimelt teab neiu ka autodest üht-teist. Tema sõnul suhtuvad mehed sellesse tavaliselt ikka skeptiliselt. "Ja siis kui nad aru saavad, et ma autodest tean midagi, siis nad nagu vajuvad ära, see on justkui pettumus, et kuidas ta siis ikkagi teab. Selliseid väikseid asju on mõnikord ikka tunda."
Sepatööks on tarvis teadmisi ja kunstimeelt
Looneti sõnul on lähedaste seas suhtumine tema sepatöösse üldiselt positiivne, ainus küsimus tekkis selle kohta, kas ta ikka sepikojas hakkama saab. "Seal on meeste kollektiiv, kus ainsa naisterahvana eeldatakse, et sind hakatakse taga kiusama. Ja ka füüsilises mõttes. Paljudel on veel see keskaja stereotüüp, kus ei olnud mingeid elektroonilisi abivahendeid ja musta töö tegija sepikojas oli selline kahemeetrine kuju, kellel olid musklis käed," sõnas ta.
Loonet selgitas, et tänapäeval on olemas elektriline vasar ja muid abivahendeid, ning, et toorest füüsilist jõudu ei olegi nii palju vaja, pigem võhma, et viis tundi järjest palavas sepikojas liikudes vastu pidada. "Tegelikult on olulised teadmised, kunstimeel."
"Mulle meeldib see loominguline osa, ma olen suhteliselt rahutu inimene ja mulle meeldib see, et me teeme kogu aeg erinevaid asju. Ei ole nii, et igal hommikul tulen tööle ja hakkan sama asja tegema. On erinevad projektid, erinevad kujundused," selgitas Loonet, mis teda sepatöö juures võlub.
Sugu on ameti puhul kõrvaline tegur
Loonet tunnistas, et tal oli võimalus ka hakata tööle ajakirjanduses, kuid huvi pärast sepikojas kätt proovides tundis ta, et just see on ta õige koht. "Tuli välja, et sepikojas on hästi mõnus olla. See võikski olla see, mis ameti juures on oluline. Kui sa ei lähe hommikul tööle nina norus, sellepärast, et olen need kaheksa tundi seal ära ja kuu lõpus saan palgatšeki ja siis kolme kuu pärast saan Egiptusesse minna."
Looneti sõnul peaks iga inimene leidma sellise ameti, mis just talle sobib. "Ei ole vahet, kas ta on mees või naine. See on täiesti kõrvaline tegur. Kui see asi meeldib ja sa väga tahad seda teha, siis minu meelest tuleks minna ja seda unistust püüda. Mina olen praegu väga rahul. Ma olen kaks aastat sepatööga ametlikult tegelenud."
Praegu veel sepa õpilase staatuses olev Loonet loodab varsti kätte saada ka päris sepa tiitli, "saan selliks ja siis võibolla ühel päeval ka seppmeistriks."
