Sügisel otsustas Euroopa Komisjoni bulgaarlasest asepresident ja eelarvevolinik Kristalina Georgieva, et lahkub uuest aastast oma seniselt Brüsseli töökohalt ja läheb hoopis Maailmapanga palgale. See käik tõi kaasa Komisjoni sisese vastutusvaldkondade ümbermängimise, mis päädis kolmapäeval Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi tööd puudutava otsusega.

Alates kahe aasta tagusest Jean-Claude Junckeri Komisjoni ametisse saamisest oli Eesti endine peaminister Ansip määratud Komisjoni presidendi asetäitjaks, kelle ülesandeks oli digivaldkonna arendamine üldiselt kogu EL-i vastutusalas.

Ent päris kitsalt tegeles „digimajanduse ja –ühiskonna“ arendamisega hoopis sakslasest volinik Günther Oettinger, kes formaalselt allus Ansipile, kuid omas eestlase ees suurt eelist. Nimelt allus omakorda Oettingerile nö Komisjoni digiasjade ministeerium ehk peadirektoraat, mis on peamiseks mootoriks õigusaktide eelnõude või vajalike analüüside koostamisel. Ansipil oli kasutada vaid tosinkond inimest oma kabinetis, kes võisid küll poliitilist suunda näidata, kuid kes Komisjoni bürokraatiamasinavärki ei asendanud.

Ajutine alaliseks?

Kuid peale Georgieva lahkumist teatas Juncker, et edutab EL-i kõige suuremast liikmesriigist ehk Saksamaalt pärit voliniku Ansipi alluvusest uuest aastast bulgaarlase koha peale ja teeb temast samuti asepresidendi. Sisuliselt oli peale seda paar kuud lahtine, mis saab Oettingeri vanast digiasjade peadirektoraadist ehk lihtsamalt ministeeriumist.

Eile lõpetas Juncker spekulatsioonid ja andis teada, et Oettingeri endine vastutusala antakse vähemalt mõneks ajaks Ansipile, mis tähendab, et senisest nö portfellita asepresidendist saab nö täisministeeriumiga asepresident.

„Asepresident Ansipi praegused ülesanded näevad juba ette enamuse selle portfelli peamiste sisuküsimuste koordineerimist. Arvestades tema kogemust, teadmisi ja häid suhteid liikmesriikidega, Euroopa Parlamendi, peaministrite ja ministrtitega, on ta ideaalne inimene selle portfelli järjepidevuse tagamiseks sel ajutisel perioodil,“ seletas Komisjoni pressiteenistus Junckeri motiive.

Vähemalt esialgu on tegemist ajutise olukorraga, sest Bulgaaria pole veel nimetanud riigi uut volinikukandidaati lahkuva Georgieva asemel. Kuid riigis on hetkel valitsemas poliitiline patiseis, mis ei lahene veel niipea ja seetõttu ei pruugi Sofia suuta kiiresti uut volinikku leida. Ja kui leiavadki, siis pole kindel, et Juncker usaldaks talle kindlasti digiportfelli, sest Komisjoni president jagab ülesandeid ka konkreetse inimese isikuomadusi arvestades. Seetõttu leidub Brüsselis ka neid, kes arvavad, et Ansip võib jääda Komisjoni digiasjade peadirektoraadi eest vastutama oma ametiaja lõpuni.