Seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu läbis esimese lugemise
"Eelnõu eesmärk on võimaldada süüdi mõistetud seksuaalkurjategijale karistuse osalise asendamisena ravi juhul, kui ta on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ja on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Keemilise kastreerimise programmiga on lühema karistuse saavad seksuaalkurjategijad ka pikemalt arstide ja seeläbi ühiskonna jaoks kontrolli all. Arvan, et selleks kulutatud rahast läheb iga euro asjaette ning mida tõhusam selline programm on, seda turvalisem Eesti on," ütles ettekandega esinenud justiitsminister Kristen Michal.
Ravi seisneb isiku allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on isikul kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle kontrolli all hoidmine. Ravi kohaldamise eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek.
Justiitsministri sõnul hakatakse ravi kohaldama ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena või vangistuse osalise asendamisena raviga. Mõlemal juhul peab inimesele olema karistuseks määratud 6-kuuline kuni 2-aastane vangistus. Ravi määratakse samas pikkusega 18 kuud kuni 3 aastat.
Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus.
Rahvusvahelise kogemuse põhjal on seksuaalkurjategijate puhul uute kuritegude ärahoidmisel nimelt keemilist kastreerimist võimaldav kompleksravi parimaid tulemusi andnud.
Justiitsministeeriumi poolt viidi juba 2009. aastal läbi analüüs, kus uuriti seksuaalkurjategijate kohtlemist ja ravivõimalusi ning vaadati ka rahvusvahelist praktikat selles vallas. Näiteks on seksuaalkurjategijatele mõeldud psühhosotsiaalsed programmid kasutusel mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ning lisaks on ravimitega ravimise võimalused muuhulgas olemas Taanis, Austrias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Eelnõu valmimisse andsid muuhulgas oma panuse Eesti Psühhiaatrite Selts ja sotsiaalministeerium. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastekaitse Liit, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit.
