“Ei saa normaalseks pidada seda, et palatis on neli-viis patsienti, seda eriti psüühiliste erivajadustega isikute puhul,” ütles Jõks Eesti Päevalehele. “Kui vastuvõtuosakonnas on naispatsiendi voodi ühiskasutuses olevas televiisoriruumis, tuleb riigi omandis oleva kliiniku eelarve ja ruumivõimalused üle vaadata.”

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo sõnul on ruumikitsikus probleem, millele uue majaga lahendust tahetakse leida. “Ega me ise ka seda olukorda normaalseks ei pea, aga mis teha. Kas peaksime voodikohti vähendama?” küsis ta. “Meie patsiendid ise selle üle ei kaeba ja neis kohtades, kus õiguskantsler käis, viibivad inimesed vähe aega.”

Nelja-viie inimesega palateid on tema sõnul vähe, enamikus ruumides on kaks-kolm inimest.

Samas tunnustas Jõks haiglat heade sanitaartingimuste ja koolitatud personali osas.

Jõks mainis taas probleemi, et isikule tema enda tahtest olenematu ravi määramisel ei toimu sisulist kohtuistungit ning patsiendi esindaja osaleb kohtuistungil vaid formaalselt, kliendi ja tema dokumentidega tutvumata.

“Pean seda üsna raskeks isiku põhiõiguste rikkumiseks,” ütles õiguskantsler. “Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi ilma kohtu sellekohase loata üle 48 tunni vahi all pidada. Kui on vajadus jätkata isiku ravi tema enda tahte vastaselt üle 48 tunni, peab selleks igal juhul olema kohtu luba. See tähendab, et isik tuleb kohtu poolt ära kuulata, asja sisuliselt arutada ning 48 tunni jooksul raviks kohtulik luba anda. Sellest nõudest tuleb kinni pidada rangelt, mitte ainult võimalusel.”