President Kersti Kaljulaidi otsus teha riigikogule ettepanek nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse Janar Holm tuli enamikule üllatusena. "Nimi oli minu jaoks uudis. Mina ei oleks osanud tema peale tulla," ütles koalitsiooni kuuluva IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kellele helistas president laupäeva hommikul, kui uudis ka meediale teatavaks tehti.

Opositsioonilise Reformierakonna esimees, riigikogu aseesimees Hanno Pevkur sai presidendilt kõne reedel, päev enne seda, kui otsus avalikkuse ette jõudis.

Seederi teada informeeris president oma ettepanekust kõige varem peaminister Jüri Ratast, kes sai sellest teada paar päeva varem. "Valitsuses ja valitsuskoalitsioonis pole riigikontrolöri kandidatuuri arutatud," kinnitas Seeder Delfile.

Seederi sõnul ei ole president varem temaga võimalikke kandidaate riigikontrolöri kohale arutanud. Ka Pevkur ei teadnud Holmi kandidatuuri ülesseadmisest enne reedet, kuid tema oli varem presidendiga riigikontrolöri teemat arutanud. "Minul ei olnud küll infopuudust," märkis ta.

Kuigi eelmine kord, kui president Toomas Hendrik Ilves tegi riigikogule ettepaneku nimetada riigikontrolöriks Alar Karis, arutas president tema kandidatuuri erakondadega pea pool aastat enne ametisse astumist, kinnitavad Seeder ja Pevkur kui ühest suust, et tegemist on presidendi otsusega, kellele ta ettepaneku teeb.

"See on presidendi pädevus, õigus ja kohustus esitada riigikogule kandidaat, kes leiaks ka riigikogus toetust," leidis Seeder. "Meie eelnevalt ise ei ole hakanud küll siin arutama ja mõtlema hüpoteetilisi kandidaate, keda võiks välja pakkuda. See on ikkagi presidendi initsiatiiv."

Siiski möönis ta, et varasem tava ja kogemus, mis on eelmistel presidentidel välja kujunenud, näitavad, et eelnevalt on nad konsulteerinud ja uurinud maad võimaliku kandidaadi toetuse saamiseks riigikogus.

Suhteliselt viimasel hetkel - riigikontrolör Alar Karise ametiaeg lõpeb napilt üle kahe kuu pärast - ja riigikogu fraktsioonidega läbi arutamata kandidaadi esitamine võis tuleneda ka sellest, et presidendil oli keeruline riigikontrolöri kandidaati leida.

Poliitkuluaarides räägitakse, et mõnele inimesele küll tehti ettepanek riigikontrolöri ametikohale kandideerida, kuid nad ei andnud oma nõusolekut.

Loogiline valik

Holmi pädevuse suhtes on Seederil ja Pevkuril kosta vaid häid sõnu. "Tema valik oli küll üllatav, aga teistpidi on see ka loogiline valik, sest tegemist on inimesega, kellel on kogemus kõrgemas riigiametis. Ta on olnud kantsler ja asekantsler erinevates ministeeriumides," sõnas Seeder. Pevkuri sõnul on Holm võimekas inimene. "Ma ei näe täna takistusi, mis võiksid tema teele tulla."

Küll aga ootavad mõlemad parteijuhid Holmi järgmisel nädalal fraktsiooni vestlusele, sest IRL ega Reformierakond pole riigikontrolöri kandidaadi üle arutlenud. "Osadele inimestele on Janar Holm tuttavam, osadele vähem tuttavam," märkis Seeder.

"Sooviksime temaga enne otsustamist, kas toetame teda või mitte, fraktsioonis kohtuda," lausus Pevkur.

Riigikontrolöri kandidaat Janar Holm
President Kersti Kaljulaid teatas laupäeval, et teeb riigikogule ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse Janar Holm.


Praegu sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina töötaval Janar Holmil on ligi 20 aastane juhtimiskogemus, teatab presidendi kantselei.


Üheksa-aastane töökogemus haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina ning sellega kaasnenud tihe koostöö teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega on andnud talle väga hea pildi ja arusaamise riigi erinevatest poliitikavaldkondadest ja valitsemisaladest.


Põhiseaduse järgi teeb president riigikogule ettepaneku riigikontrolöri ametisse nimetamiseks. Ettepaneku heakskiitmiseks on vajalik poolthäälte enamust parlamendis toimuval salajasel hääletusel. Riigikontrolöri ametiaeg on 5 aastat alates ametivande andmisest.