Ekseko juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul tundus talle aasta eest firmasse tööle asudes, nagu oleks ta nõukogude aega sattunud, kirjutas Sakala.

“Sellest ajast saadik kontrollitakse pärast palgapäevi, kas töötajad on kained,” sõnas Soorm.

Juhatuse esimehe andmetel on joobes töölolemise eest päevapealt vallandatud kümmekond inimest. Tänavu oktoobris lõpetas firma töölepingu sel põhjusel viie töötajaga.

“Vahepeal läks kontroll nõrgemaks ja tuli lasta meid turvaval ESS-il reid teha,” ütles Soorm.

Sakala andmetel proovisid paljud oktoobrikuisest kontrollist kõrvale hoida. Mõned purjus töötajad põgenesid üle seakombinaadi territooriumi ümbritseva aia isegi koos jalgrattaga.

“Buss, mis töötajaid linnast tööle ja tagasi viib, sõitis õhtul vist tühjana Viljandisse,” lausus Soorm.

Tema arvates annab pidev kontrollimine häid tulemusi ning inimesed on töökoha säilitamise tähtsusest aru saanud.

“Töötajad on võimalikest reididest ette hoiatatud ning sellealane koostöö käib ka ametiühingu kontaktisikuga,” lausus ta.

Viljandimaa tööinspektsiooni juhataja Olev Rahnu arvates ei ole töö ajal joomine eriti suur probleem olnud. Samas tunnistas ta, et tööinspektsioonini jõuab sellekohane info vaid siis, kui töölepingu lõpetamisel tekib vaidlus.

“Töölepingu lõpetamiseks peab tööandja tõestama, et töötaja oli purjus. Alkomeetrisse puhuma võib inimest panna ainult politsei, muidu peab kontrollitav ise nõus olema. Kui ta nõus pole, võib joobesolekut määrata välimuse järgi kahe tunnistaja ütluste põhjal,” rääkis Rahnu.

Rahnu teada tavaliselt esimest korda vahele jäänud inimesega töölepingut ei lõpetata, vaid kõrvaldatakse ta tööülesannete täitmiselt.

“Töölepingu lõpetamine sõltub sellest, kas töötaja võib purjus peaga tööl olles inimestele või varale kahju teha. Näiteks direktor purjus peaga oma kabinetti astudes ilmselt erilist kahju ei tekita,” ütles Rahnu.