Seadusemuudatus võttis riigilt põhjavee

Juulist kehtima hakanud seaduseparandus kuulutas seni riigile kuulunud põhjavee üldiseks hüveks, millel pole omanikku.

Seoses asjaõigusseaduse muutmisega ei kuulu põhjavesi era- ega riigimaal 1. juulist enam riigile. Samas ei ole põhjavesi ka eraomandis. “Põhjavett käsitletakse antud muudatuse alusel kui üldist hüve, mis ei kuulu kellelegi,” ütles keskkonnaministeeriumi põhjavee-spetsialist Annika Tenno Eesti Päevalehele.

Seadusemuudatuse algatas Riigikogu õiguskomisjon ja seda toetas keskkonnakomisjon.

“Siiani oli seaduses kirjas, et kinnisomand ei ulatu põhjaveele ja et põhjavesi on riigi omandis. 1. juulist jätsime lause teise poole ära,” selgitas Riigikogu õiguskomisjoni nõunik Olavi Jänes. “Me ei näinud põhjavee riigile kuulumiseks lihtsalt vajadust. See on ju nagu meri ja õhk — üldises omandis.”

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg ei ole seadusemuudatusega praegusel kujul rahul. “Põhjavesi peaks olema riigi omandis sellepärast, et riik vastutab veekasutuse eest,” ütles ta. “Ka on inimestele üldise hüve mõiste ebaselge ja jätab mulje, nagu võiks igaüks oma majapidamises talitada põhjaveega, nagu heaks arvab.”

Tamberg lisas, et kui põhjavesi on riigi oma, siis makstakse selle tarvitamise eest vee-erikasutustasu. Just vee-erikasutustasudega ja erikasutuslubade jagamisega on riik reguleerinud põhjavee kaitset.

Tamberg märkis, et keskkonnaministeerium ei ole riigikogu komisjoni otsust kooskõlastanud. “Veeosakond annab tuleval nädalal ministeeriumi õigusosakonnale üle uue veeseaduse muudatuse eelnõu, mis näeb põhjavett kui riigi omanduses olevat ressurssi,” ütles ta.