"See seadus laiendab oluliselt kannatanu õigusi talle raskel ajal. On hea meel tõdeda, et jõudsime lõpuks punktini, kus kriminaalmenetluses on esiplaanil kannatanu, kellest saab menetluses kõige olulisem isik," ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

See, kuidas käituvad riigi esindajad kuritegude ohvriks langenud inimestega kujundab Pikhofi sõnul ka üldist usku õiguskaitseorganitesse. "Mida rohkem riik ohvrile toeks on, seda julgem on Eestis elada, seda julgemalt antakse kuritegudest teada ning seda lihtsam on kurjategijaid tabada," märkis Pikhof. Paraku teatab täna vägivallast politseile vaid iga kolmas kannatanu, lisas ta.

Uued sätted näevad õiguskaitseorganitele ette kindlad standardid kannatanutega suhtlemiseks. "Näiteks on riigi esindajad kohustatud selgitama kannatanule ohvriabiteenuse, sealhulgas hüvitise saamise võimalusi. Kannatanu peab saama igal juhul kohtuistungist teada. Samuti tuleb teatud juhtudel teavitada kannatanut siis, kui kuriteo sooritanud isik vabaneb vanglast või sealt põgeneb. See on vajalik just nende jaoks, kes on kannatanud perevägivalla tõttu," selgitas Pikhof.

On oluline, et ohver oleks menetluses igakülgselt kaitstud ja jääks vaatamata läbielatule õiguskaitseorganite tööga rahule, rääkis Pikhof.