Seaduse karmistamine võib kaasa tuua piiranguid paljudele relvaomanikele

 (86)

Relvad, revolvrid, püstolid
Relvad, revolvrid, püstolidFoto: Tiit Blaat

Täna siseministeeriumis toimunud ümarlaual arutasid erinevate huvigruppide esindajad Euroopa Komisjoni ettepanekut tulirelvi puudutava direktiivi karmistamiseks, osalejad olid seisukohal, et Eesti relvaseaduses on paljud Euroopas täna arutlusel olevad ettepanekud juba kirjas.

Euroopa Liidu direktiivi muudatuseelnõu näeb ette teatavate poolautomaatrelvade omamise keelustamist eraisikutele, tugevdatud nõudeid tulirelvade internetimüügile, tulirelvade märgistamise ühtseid nõudeid Euroopa Liidus ning tugevdatud nõudeid deaktiveeritud tulirelvade liikumise ja kollektsioneerimise kohta, et vältida kurjategijatele relvade müügi riski.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaare sõnul tuleb komisjoni esitatud ettepanekuid Eesti konteksti sobitada. "Näiteks keelaks komisjoni üks ettepanek tulevikus poolautomaatsed tulirelvad, mis moodustavad umbes 40 protsenti praegu Eestis ametlikult tsiviilkäibes olevatest relvadest, valdavalt jahi- ja spordirelvad. Sellisel juhul ei pruugi kavandatavad muudatused kaasa tuua soovitud tulemust. Samuti ei soovi me relvaseadust karmistades kindlasti Eesti kaitsevõimet nõrgendada," rõhutas Kommusaar.

Siseministeerium toetab tulirelvade kontrolli tugevdamise initsiatiivi selles ulatuses, mis vähendab ja tõkestab ebaseaduslikku relvakaubandust ning tõhustab järelevalvet tulirelvade üle. "Kindlasti peab riik teadma, kus ja kelle käes tulirelvad on ning mida nendega tehakse. Samas ei tohiks uued meetmed olla liiga piiravad neile inimestele, kellele riik on usaldanud relvakandmise õiguse ning kes ise on kõik teinud selleks, et tulirelva eesmärgipäraselt kanda, olgu selleks siis jahipidamine või sporditegemine. Eesti relvaseadus on piisavalt range ning järelevalve meil toimib," lausus Kommusaar.

Loe veel

Seotud lood:

Mitmed komisjoni algatused on Eestis täna juba kasutusel, näiteks tähtajaline relvaluba ja meditsiinilise kontrolli teostamine. Samas toetab Eesti ettepanekuid, mille eesmärk on suunatud tulirelvade elutsükli jälgitavuse parandamisele või teabevahetuse tõhustamisele liikmesriikide vahel. Lõplike seisukohtade kujundamiseni Euroopa Liidu relvadirektiivi osas on veel aega, see sõltub suuresti ka arutelude ajakavast Brüsselis.

Kohtumisest võtsid lisaks ministeeriumite, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitsei esindajatele osa Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Laskurliidu, Eesti Practical-Laskmise Ühingu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esindajad, samuti relvakollektsionäärid ning relva- ja jahikaupluste omanikud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare