"Seda kinnitab nii ebaproportsionaalselt suur ettevõtete nimel olev sõiduautode hulk, kui ka nende tihti põhjendamatult kõrge hind. See on ebaõiglane nende suhtes, kes auto endale kui füüsilisele isikule ostavad, ettevõtete suhtes, kes seesugust optimeerimist ei harrasta ning ka riigikassa suhtes, kuhu laekub vähem maksutulu," märkis Vassiljev.

Mis puudutab aga rahandusminister Jürgen Ligi uuesti riigikogusse saadetud ettepanekuid ametiautode käibemaksusoodustuse vähendamiseks, siis nende suhtes oli Vassiljev kriitiline. Rahandusministeeriumi pakutud lahendus on tema hinnangul nii vanal kui uuel kujul puudulik.

"Samasse olukorda pannakse müügimees, kes kasutab autot vaid tööalaselt ning lisaks sõidab sellega tööle ja pärast koju ning "ärimees", kes on peamiselt just maksusoodustuste tarbeks loonud ühemehefirma, kus autot kasutatakse vaid erasõitudeks. Mõlemad saaksid sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses," nentis Vassiljev.

Teisisõnu tunnistab rahandusministeerium ja maksuamet, et ei suuda kontrollida ettevõtete autode eratarbeks kasutamist, mistõttu tekib täiendav ja ühesugune maks kõigile. Muudatused, mis uue eelnõuga sisse viiakse, on pigem kosmeetilised, mistõttu meedias laia kõlapinda leidnud kitsaskohad on Vassiljevi sõnul samuti endised.

"Kui rahandusministeeriumile sai esimeste eelnõude puhul etteheidetud, et huvigruppe seadusloome protsessi ei kaasatud, siis on see kahjuks samamoodi aktuaalne ka praegu. Rahanduskomisjoni koosolekut, kus osalesid erinevad osapooled ning pärast mida eelnõu tagasi saadeti, ei saa ministeeriumipoolseks kaasamiseks lugeda," kritiseeris Vassiljev.

Kelle peas tekkis plaan seada kõigile ministeeriumide kulutustele piirang sõltuvalt sellest, kas parlament võtab pärast eelarveaasta algust vastu ettevõtete sõiduautode maksustamisega seotud seadused või mitte, on Vassiljevi hinnangul rahandusministeeriumisse liiga kauaks jäänud.

Vassiljev tõdes aga, et Ligi otsusest natuke kohendatud eelnõu uuesti riigikokku saata võib aru saada, sest Reformierakonna ja IRLi, kes seaduse varem parlamendist tagasi saatsid, pakutud lahendused sellest tuleneva 24 miljoni euro suuruse eelarveaugu katmiseks olid kas ebapiisavad või ebaseaduslikud.