Scoutspataljon asus järelkasvu koolitama

Eesti ainsas elukutselises sõjaväeüksuses scoutspataljonis asusid möödunud nädalal väljaõpet saama ka ajateenijad. “Üks põhjus, miks ajateenijad meie käest väljaõppe saavad, on kindlasti see, et parandada scoutspataljoni värbamist,” kinnitas pataljoni B-kompanii ülem kapten Raigo Paimla.

Sõduri baaskursuse läbisid ajateenijad oma algsetes väljaõppekeskustes, ent seejärel tehti neile ettepanek saada ajateenistuse lõpuni väljaõpet just Paldiskis rahuoperatsioonide keskuses. Keskus oli valmis vastu võtma kuni 60 ajateenijat, kuid pakkumise võttis vastu 41, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Ajateenistuse lõpuni saavad nad väljaõppe meie käe all ning osalevad scoutspataljoni koosseisus ka õppusel “Kevadtorm”. Kui kellelgi on soovi, siis pärast reservi arvamist saavad nad jätkata siin,” ütles Paimla.

Ajateenijad saavad scoutspataljonis sisuliselt sama väljaõppe, mis nad saaksid teistes väljaõppekeskustes. “Vahe on selles, et kui mujal kasutatakse veokeid, siis meil on PASI soomukid. Teiseks õpetatakse nad välja vastavalt scoutspataljoni struktuurile ja relvastusele.”

Paldiskis tegeleb 40 ajateenijaga kümme instruktorit ehk märksa rohkem kui teistes väeosades. “Kõik instruktorid on ka Afganistani kogemusega,” lausus Paimla.

Üks 40 ajateenijast, kes otsustas pärast kolmekuulise sõduribaaskursuse läbimist minna scoutspataljoni ajateenistust lõpetama, on reamees Siim Lindmaa. “Selline võimalus pakuti välja ja ma haarasin sellest kohe kinni,” ütles Lindmaa ning lisas, et militaarvaldkond pakkus talle huvi juba väiksena. Lindmaa on otsustanud jätkata pärast ajateenistust scoutspataljonis elukutselise sõjaväelase elu.

“Eks siia tulidki need, kes tahavad teenistuses jätkata. Tegevust ja väljaõpet on palju ning seni on jäänud väga hea mulje,” lausus ta.

Paimla juhitav kompanii sõidab Afganistani missioonile novembris, kuid missiooni väljaõpe algab juba juuli alguses. Praegu on vajalikust 111 mehest olemas vaid mõni üle 30.

Kui esmakordne scoutspataljonis ajateenijatele väljaõppe andmine õnnestub, siis võidakse seda korrata ka edaspidi.

“Meie põhiline huvi on saada aru, kas ja kuidas on võimalik professionaalsete üksuste väljaõpet rakendada ka ajateenijate peal ning mis on selle tulemus,” rääkis maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülem major Margot Künnapuu. “Eesmärk on anda kutselise sõduri ameti vastu huvi tundvatele ajateenijatele ajateenistuse ajal kogemus teenistusest motoriseeritud jalaväeüksuses,” lisas ta.

Künnapuu sõnul osutus osa ajateenijate üleviimine Paldiskisse sel aastal võimalikuks, sest ajateenijate väljalangevus oli varasemast väiksem ning seetõttu saab ka välja õpetada suurema hulga üksusi.

Ehkki põhimõtteliselt oleks võimalik astuda kutselisse teenistusse juba pärast kuut kuud ajateenistust ning lugeda ajateenistus sellega lõppenuks, ei ole see praegu eesmärgiks.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines