Arutelud selle üle, kas ja kuidas oleks keskkonnatasude tõstmisega võimalik tulevast aastast keskkonnasäästlikkusele suunduda, olid juba mitmendat kuud täies hoos, kui majandusminister Edgar Savisaar juuli alguses teatas, et tasude tõus võib ohustada Eesti majanduse konkurentsivõimet, kirjutab Eesti Päevaleht.

Asja pidi analüüsima ministri kokkukutsutud töörühm, kes viibis sel nädalal teis korda koos. Pärast istungit oli töörühma liige ja ministri nõunik Heido Vitsur keskkonnatasude tõstmise osas skeptiline.

Eelkõige selles osas, mis puudutab energeetika ja kruusa-liiva kaevandamise maksustamist mitu korda kõrgemate määradega kui praegu. Kui liiva kaevandamisel tuleb praegu keskkonnatasu maksta kuni 7,3 krooni kuupmeetrilt, siis valitsuse ettepanek on tõsta see 20 kroonini.

Sisuliselt tähendab keskkonnamaksude tõstmine mitme maavara kaevandamise puhul kahe- kuni kolmekordset maksutõusu, mis võib anda tagasilöögi mitmes energiamahukas tootmisvaldkonnas ja näiteks tee-ehituses.

Vitsuri sõnul ei saa kehtestada maksurežiimi, millega Eesti firmad langevad konkurentsist välja ning riik teeb endale karuteene.

Lisaks viitas ta asjaolule, et osaliselt laekuvad keskkonnamaksud keskkonnainvesteeringute keskusesse (KIK), mida kamandab keskkonnaminister Villu Reiljan — sellest ka keskkonnaministri huvi makse kiiresti tõsta.