Savisaare valitsus tähistab 20. aastapäeva
Savisaare valitsus oli võimul 22 kuud ajal, kui Nõukogude Liit kokku varises ja Eesti taas augustis 1991 iseseisvuse saavutas.
"Omariikluse taastanud valitsuse kabinetiliikmed tegid nüüd ettepaneku Tallinna Linnavalitsusele konverentsi korraldamiseks, mis keskenduks selle valitsuse valitsemisperioodile. Tegemist on Eesti iseseisvumise ajaloos ühe keerulisema ja otsustavama ajajärguga, mis on väärt meenutamist," teatas Raepress.
Konverentsil „20 aastat omariikluse taastanud valitsuse moodustamisest“ esinevad Raivo Vare, Edgar Savisaar, Jüri Raidl, Juhan Kivirähk, Aavo Kokk, Jaak Leiman, Erik Terk, Rein Ruutsoo ja Mati Graf.
Konverentsi on võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel.
18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Edgar Savisaare peaministriks saamise poolt anti 54, vastu 32 häält. Peaministriks saamiseks vajaliku piiri ületas Savisaar vaid 2 häälega. 3. aprillil nimetati Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Savisaare valitsus moodustus suures osas Rahvarinde liikmetest. Samal ajal tegutses aktiivselt ka Interrinne, kelle rünnakut 15. mail 1990 Toompeal kutsus Savisaar raadio teel inimesi tõrjuma ja paljud läksidki appi, kirjeldab Wikipedia.
12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.
Suurem osa Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. Talvel 1991/92 valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 31. detsembril 1991 seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. aasta jaanuaris lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras võitis ta umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi 23. jaanuari hommikul 1992 pärast seda, kui kütuse- ja toidukriisi tõttu olid Tallinnas kasutusele võetud leivatalongid, kuid Ülemnõukogu ei toetanud peaministri kava kehtestada eriolukord. Järgmiseks peaministriks sai senine transpordiminister Tiit Vähi.
