Eelmise aasta 22. septembril esitati Savisaarele kahtlustus altkäemaksu võtmises. Kui tema kodu Hundisilma talus läbi otsiti, leiti sealt 186 000 eurot ja 300 000 Eesti krooni.

Savisaarel oli natuke raske selgitada, miks oli sularaha nii palju. Ta teatas, et võttis viimastel aastatel oma pangaarvelt välja 108 000 eurot.

Poole tema kodust leitud sularaha päritolu oli aga ikka selgitamata. Savisaar küll üritas rääkida midagi ratastoolirahast, mis talt ära viidi, aga seda juttu pole ta enam ammu rääkinud.

Kui tuli tulude deklareerimise aeg, siis selgus, et Savisaar on saanud Oleg Harlamovilt 50 000 ja Raimond Kaljulaidilt 35 000 eurot laenu. Kapo viis tal küll sularaha ära, aga ometi oli Savisaare sissetulek eelmisel aastal 77 166 euro suurune, tal pole võlgasid pankade ees ja talle kuuluva varahaldusfirma väärtus on sadu tuhandeid. Milleks talle siis laen?

Üks võimalus on, et tegelikult pole mingit laenu olnud. Selle võimaluse kohaselt on laen fiktiivne ja selle eesmärgiks on selgitada Savisaare kodus olevat sularaha. Sellisel juhul teatab Savisaar kohtus, et 186 000 eurost 108 000 võttis ta sularahas oma arvelt välja ja 85 000 eurot sai sularahas sõpradelt laenu ja ongi sellisele hulgale sularahale selgitus koos väikese varuga olemas.

Savisaar ei soovinud 11. juunil enne Keskerakonna kongressi oma laenust midagi rääkida. Kaljulaid ütles, et ei puutu asjasse, kas laen anti üle sularahas või mitte. "Tegemist on kahe vana sõbra omavahelise tehinguga, millest ei ole mõtet otsida poliitilist tähendust. See ei ole kuidagi seotud Edgar Savisaare töö või tegevusega poliitikas," ütles Kaljulaid. Savisaare kodust sularahahunnikut aitaks laen selgitada siis, kui raha oleks laenulepingu kohaselt üle antud enne 22. septembrit. Kaljulaid ei mäletanud, kas laen anti enne või pärast seda kuupäeva.

Savisaare kaitsja Oliver Nääs ei kommenteerinud, kas laenud on osa Savisaare kaitsestrateegiast.

Miks maksavad naised Savisaare arveid?

Maikuus teatas prokurör Laura Vaik, et Siret Kotka, Moonika Batrakova ja veel mõned inimesed on tasunud Savisaare igapäevaseid kulutusi 165 000 euro ulatuses.

Prokuratuuri kirjelduse kohaselt maksid Kotka ja Batrakova arveid oma pangakontodelt. Ühtlasi tegid nad oma pangaarvetele sularaha sissemakseid.

Kust see raha tuli? "Meie väidame, et see pärineb Savisaarelt," vastas riigiprokurör Vaik pärast istungit Ekspressile.

Miks ikkagi pidid teised inimesed tasuma Savisaare arveid? Mis selle mõte oli?

Kujutame ette hüpoteetilist olukorda, kus prokuratuuril on õigus ja Savisaar on saanud altkäemaksuks suuri summasid sularahas. Tal on vaid vähe võimalusi märkamatult seda sularaha kulutada, sest sularahamaksed torkavad silma. Kuidas siis ebaseaduslikult saadud raha kasutusse võtta?

Tulude ja kulude analüüs

Tõenäoline skeem on lihtne. Savisaar ei tahtnud oma kodukulude eest sularahas tasuda, sest see oleks olnud väga silmatorkav ja mõnel juhul võimatu. Prokurör Vaik tõi kohtus näite, et Savisaar ei maksnud ise näiteks Hundisilma talu elektri, prügiveo ja muude hoolduskulude eest.

Tõenäoliselt andis Savisaar ebaseaduslikku päritolu sularaha oma usaldusalustele isikutele, nagu Batrakova ja Kotka, kes seejärel tasusid ise Savisaare kodukulude arved. Savisaarel õnnestus seega oma kodus olev must sularaha kasutusse võtta ja samas jäi kulutamata tema seaduslik sissetulek palga ja eripensioni näol. Seega skeem oli lihtne: kodukulud tasuti musta sularahaga, ametlik sissetulek tiksus arvele, seda ei kulutatud ja kui keegi oleks pärinud, oleks Savisaarel olnud kerge arvel oleva raha päritolu tõestada.

Tõenäoliselt tegeles just selle uurimisega Savisaare tulude ja kulude uurimisega tegelenud kriminaalasi. On teada, et selline kriminaalasi on algatatud, aga prokuratuur pole kunagi ülemäära täpselt kommenteerinud, millega selle käigus tegeleti. Tõenäoliselt just selle kriminaalasja käigus pandi kokku pilt sellest, kuidas Savisaar üritas läbi talle lähedaste inimeste ära kulutada sularaha, mida ta ise avalikult kulutada ei saanud.