Savisaare kõne analüüs: tekst oleks nagu otse Moskvast tulnud

Edgar Savisaar alustas oma üleeilset poliitilist ettekannet erakonna esimehena välispoliitikast. Seda on juba korduvalt nimetatud väga venemeelseks, mida näitab võibolla ka see, et Yana Toom kiitis seda ja ütles, et see peegeldab hästi ka tema vaateid. Alljärgnevalt vaatame lähemalt, millistes punktides Savisaare mõtted kattuvad Venemaa välispoliitiliste seisukohtadega.

1. Savisaar alustas Iraagi sõja kritiseerimisest. "Tollal läksime liialt kaasa omade parempoolsetega, kes muidugi tegid ainult seda, mida neile Valge Maja ja USA riigidepartemang siinse saatkonna kaudu ette kirjutasid."

Huvipakkuv on siin just nimetuse "USA riigidepartemang" kasutamine. USA välisministeeriumit (inglise keeles US Department of State) otsetõlge eesti keelde on küll "USA riigidepartemang", aga eesti keeles kasutatakse rohkem fraasi "USA välisministeerium". Nii tõlgib seda nime muide ka USA saatkond Tallinnas.

Savisaare kasutatud nimetus "USA riigidepartemang" tuleb pigem hoopis vene keelest, kus USA välisministeeriumist on saanud kurikuulus "gosdep", asutus, mis Kremli propaganda kohaselt on nii Putini-vastaste protestide, araabia kevade rahutuste ja kõigi muude maailmas toimuvate ja Venemaale ebameeldivate sündmuste taga. Gosdepile omistab Vene propaganda üleloomulikke võimeid, sest väidetavalt on gosdepi mõjutusel inimesed valmis kuude kaupa valitsusvastastel meeleavaldustel käima ja riskima nii peksasaamise kui surmaga, mistõttu Eesti valitsuse kallutamine Iraagi sõja toetamise kasuks on tõesti sellise asutuse jaoks käkitegu.

2. "Kas seetõttu, et osalesime Iraagi sõjas, kanname nüüd kaasvastutust Süüria konflikti lahendamise eest?"

On hea, et Savisaar pani selle lause taha küsimärgi, sest Iraagi sõja seos Süüria kodusõjaga pole sugugi ühene. Esiteks oli Süüria kodusõja alguses lääneriikide sekkumine seal väga väike, Süüria naaberriigid Lähis-Idas sekkusid palju tugevamalt. Teiseks aitas Süüria ise luua praegust islamiäärmuslaste probleemi, sest kümme aastat tagasi toetas just Süüria Iraagis USA vägede vastu võitlevaid islamiste.

3. "Juhul kui ISIS-e likvideerimiseks ühinevad kõik suurjõud, tuleb ka Eestil selle uue koalitsiooniga ühineda. Aga ainult siis, kui valitseb tõesti strateegiline üksmeel, ka meie liitlase Ameerika Ühendriikide ja naabri Venemaa vahel. Minna sõtta, milles osalevate armeede vahel pole kokku lepitud selgeid käsuliine, kus ei aeta ühist asja, oleks hukatuslik. Seda viga me enam teha ei tohi, öelgu Ühendriikide saatkond mida tahes."

Suurt ISIS-e vastast koalitsiooni propageerib pidevalt ka Venemaa. USA on selle suhtes ettevaatlik, sest Venemaa agressiivsus Ida-Euroopas on näidanud Venemaad väga ebausaldusväärse partnerina. Venemaa ettepanek on ka üsna silmakirjalik, sest suurem osa Venemaa õhurünnakuid Süürias on suunatud mitte ISIS-e, vaid pigem mõõdukate valitsusvastaste vastu.

4. "Teiseks, Venemaa. Koostööle Lähis-Idas võib järgneda vastastikune sanktsioonide tühistamine."

Süürias ISIS-e vastu võitlemise eest sanktsioonide tühistamine ja Ukraina Venemaale jätmine on Kremli suur roosa unistus, aga see ei paista täituvat. Türgis toimunud G20 kohtumise otsustasid lääneriikide juhid Reutersi teatel pikendada Venemaale kehtestatud sanktsioone järgmise aasta juulini.

5. "Aga Eesti ja teiste piiririikide majandusele oleks sanktsioonide mahavõtt oluline kergendus. Mitte poliitiline, vaid majanduslik."

Eesti on aastakümneid elanud Venemaa mitmesuguste majandussanktsioonide tingimustes ja on nendest hoolimata olnud edukas. Eesti SKP inimese kohta on ikkagi Venemaa omast kõrgem ja meil see kasvab, Venemaal juba langeb. Just Venemaa majanduslangus on üheks põhjuseks, miks Eesti eksport itta langeb, sest venelased ei jaksa enam meie kaupa osta.

6. "Venemaa on juba õppinud elama sanktsioonide režiimis. /---/ Kas Venemaa kurvastab või paanitseb sanktsioonide pikendamise pärast? - Ei. Ta loob oma uut majandusmudelit, millesse need sanktsioonid on sisse kalkuleeritud."

See on jällegi Venemaa valitsejate unistus. Lääne majandusteadlased on selle suhtes väga skeptilised, sest nad ei oska tuua ühtegi näidet riigist, mis oleks tänapäeval ennast muust maailmast eraldades edu suutnud saavutada.

7. "Iga katse ehitada Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ning Ukrainast tulemüüri või kaevikut Venemaa ning Euroopa vahele, on lühinägelik."

See on huvitav lause. Kahe maailmasõja vahel proovis Prantsusmaa luua Kesk-Euroopasse Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahele liitlasriikide vööndit, mille eesmärgiks oli takistada kommunismi levikut Euroopasse ja samuti isoleerida agresiivset Saksamaad. Tollal nimetati seda prantsusekeelse fraasiga cordon sanitaire, aga ka arvutimaailmast tuntud tulemüür tähendab sisuliselt sama asja. Kuidas katse kommunismi levikut pidurdada tollal lõppes, teame me hästi.

8. "Eesti ja Euroopa huvi on tihedam koostöö nii Venemaa kui ka Hiinaga. Vabakaubanduse kõrval Põhja-Ameerikaga vajame kindlasti ka kauplemisvabadust Euraasiaga."

Need laused vist ei vajagi pikemat kommentaari.

9. "Kaasaegsed sõjad on kõik kodusõjad. Nii Ukrainas kui ka Süürias."

Sellest, kui aktiivne on olnud Venemaa sekkumine Ukrainas, on maailma ajakirjanduses palju kirjutatud. Siin on üks põhjalik eestikeelne ülevaade.

10. "Schengeni viisaruumi välispiiri kinnipanek tooks meile samasugust kahju nagu liitumus sanktsioonidega Vene Föderatsiooni vastu."

Savisaar ajab vist midagi sassi. Schengeni tsooni mõte ongi selles, et sisepiiridel kontrolli pole, aga see-eest välispiirid hoitakse tugeva kontrolli all.