Savisaare isahool Vene kaevurite kohal
Vene piiri taga on hulk rahulolematuid inimesi, alates Slantsõ kaevuritest ja lõpetades majandusministri erakondlike partneritega Vene võimuladvikus. „Ning just majandusministrina saab Savisaar edaspidigi osutada “liigutavat isahoolt idanaabri suhtes”, kui tsiteerida Jaak Jõerüüdi lahkumisavaldust,” nendib Kivine.
Kaks nädalat tagasi pöördusid enam kui sada meeleheitel Leningradslanetsi kaevurit kohtusse, et pärida suvest saamata palgaraha.
Ettevõte müüs põlevkivi kuni viimase ajani Narva elektrijaamadele. Alates aprillist Narva elektrijaamad seda aga enam ei osta.
Kaevurite õnneks mõistab nende häda ka minister Savisaar, nendib Kivine. Kui eelmine majandusminister Andrus Ansip lõpetas põlevkivi ostmise, siis Savisaare saabudes teatas ministeerium juba maikuus, et “Venemaa põlevkivist eksportelektri tootmine võib jätkuda juba lähiajal. Moodustati ka töörühm, kes pidi majanduslikult ebasoodsa tehingu jaoks leidma juba 16. maiks AS-ile Narva Elektrijaamad sobilikud garantiid, mida Leningradslanets saaks Eesti energiafirmale pakkuda.
Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov kutsus Eestit üles teemale “riigimehelikult lähenema”. „Riigimehelik käitumine tähendas antud juhul seda, et ministeeriumile meenus 1997. aastal Vene sõsarministeeriumiga sõlmitud leping, mis nägi ette muuhulgas koostööd energeetikavallas, osutades küll samas, et põlevkiviostu mahu ja hinna otsustavad omavahel äriühingud,” kirjutab Kivine.
11. juulil kohtusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Vene delegatsioon. Kohtumisel “kaardistati võimalikud edasised koostöövormid Leningradslanetsi põlevkivist elektri tootmise taaskäivitamiseks AS Narva Elektrijaamades”.
Teema viidi 28. juulil, mil Savisaar oli puhkusel oleva Ansipi asemel peaminister, valitsuse istungile. Sealt tuli aga tagasilöök, valitsus otsustas võtta Savisaare kava “teadmiseks”. Ka Eesti Energia teatas, et nemad majanduslikult kahjulikku ostu teha ei saa.
