„See on võimaldanud hiljem ka Eesti riigil hakata ID-kaardile rajama reaalseid teenuseid. Ja täna on ID-kaart terve Eesti edulugu,” ütles Savisaar Tallinna arengu- ja koolituskeskuse seminaril „E-Tallinn ja e-Eesti”, teatas Raepress.

„Aga ka pealinn pole jäänud loorberitele puhkama. Laiendame praegu ID-pileti kasutusala kõikidele linnaasutustes müüdavatele piletitele — loomaaed, spordisaalid, muuseumid, filharmoonia jne. Meie sihiks on seejuures innustada erasektorit kasutama sarnast piletimüügisüsteemi. Siis on meil käes suurepärane võimalus motiveerida inimesi rohkem kasutama näiteks kontserdile tulekuks ühistransporti ning sama süsteemiga on loogiline siduda ka parkimise korraldus suuremates kontserdipaikades,” rääkis Savisaar.

Linnapea sõnul kasutatakse ID-piletit ka 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna üritustel. Järgmisel aastal avatakse süsteem kasutamiseks ka väliskülalistele, ehk neile, kel pole Eesti ID-kaarti. „Usun, et see leiab eriti palju kasutajaid meie lähinaabrite, baltlaste ja Põhjamaade poolt,” ütles Savisaar.

ID-pileti süsteem saab Savisaare sõnul oluliseks osaks ka Tallinna televisioonis pakutavatest e-teenustest. „Tavalise teleripuldi kaudu kättesaadavaks muudetavate teenuste eesmärk ongi harjutada arvutivõõraid inimesi e-teenuste kasutusloogikaga ning eeldame, et peagi on ka arvutit vähe kasutavatel inimestel motiiv ja võimalus kasutada neid teenuseid juba arvuti teel. Eesmärk on tuua lisaks eliidile ka meie rahva enamus 21. sajandisse,” kinnitas Savisaar.

Rääkides e-teenuste arendamise rahvusvahelisest mõõtmest, rõhutas Savisaar, et teenuste piiriületav integreeriv mõju oleks isegi suurem, kui seda on näiteks Euroopa ühisrahal. „Üks, seejuures kahtlemata suur asi on lihtsalt arveldada sama rahaühikuga. Teine asi on aga selle raha eest kasutada sarnaseid teenuseid oma naabermaal, kontinendil, ja kasvõi terves maailmas,” rääkis linnapea.

Esimese rahvusvahelise seminari korraldanud Tallinna arengu- ja koolituskeskus on linnauuringute, innovatsiooni ja koolitusega tegelev sihtasutus. Kolmepäevasel seminaril osalesid Riia, Vilniuse, Kaunase, Lvivi, Odessa, Chisinau ja Tbilisi linnade IT- ja arendusspetsialistid.