Savisaar süüdistab rahvaloenduse korraldajaid pettuses rahvaarvu ülespaisutamiseks
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar süüdistas oma raamatus "Tõde Eestist" rahvaloenduse läbiviijaid rahvaloenduse metoodika manipuleerimises, et saavutada valitsusele sobivalt kõrge rahvaarv.
Nimelt on Savisaar veendunud, et praeguse valitsuse majanduspoliitika on tekitanud enneolematu majanduspõgenike laine. Majanduspõgenike arvu varjamiseks aga manipuleeriti rahvaloenduse tulemustega, et saada valitsusele sobivam Eesti rahvaarv.
Savisaare sõnul räägitakse, et lõplikke rahvaloenduse tulemusi ei öelda välja enne kohalikke valimisi. Tema sõnul tehakse seda seetõttu, et varjata, kui vähe inimesi Eestis tegelikult elab.
Savisaar kahtlustas, et suur osa inimesi on topelt loendatud ehk end internetis loendanud inimesed on loendajad hiljem ka nende kodudes üle lugenud ja niimoodi kaks korda kirja pannud.
Savisaare sõnul läksid rahvaloenduses Eesti elanikena kirja ka kõik need, kes elasid väljaspool Eestit, aga deklareerisid vähemalt teoreetilist valmisolekut kunagi Eestisse tagasi pöörduda. Samuti pandi Savisaare sõnul Eesti elanikena kirja kõik need Eestis elavad välismaalased, ka need, kes ei välistanud mingi aja pärast Eestist ära minemist.
Savisaar kirjutas, et sarnast manipuleerimist kasutati ka Läti rahvaloenduse ajal, et Läti rahvaarv ei langeks alla psühholoogiliselt olulist kahe miljoni joont. Näiteks kirjutasid Savisaare sõnul mitmete Läti väikelinnade linnapead välismaal elavatele endistele linnaelanikele, et nood võtaksid end Läti elanikena arvele. Aluksne linnapea näiteks palus linnakodanikel kirjutada Norras elavatele sugulastele ja kutsuda neid end Lätti kirja panema.
Statistikaamet pole Savisaare süüdistustega nõus
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask lükkas Savisaare süüdistused tagasi. Statistikaamet avaldas tema sõnul 2011. aasta rahvaloenduse lõplikud tulemused elanike arvu kohta juba 12. detsembril 2012 ning selle kohaselt oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga Eestis 1 294 455 püsielanikku.
Kõik rahvaloenduse tulemused jõuavad teemade kaupa avalikkuse ette 2013. aasta jooksul, tulemuste avaldamise ajakavaga saab tutvuda veebis.
Rahvaloenduse metoodika baseerub Kase sõnul rahvusvahelistel põhimõtetel, kus alalise elukoha määratlemisel võeti arvesse 12 kuu kriteeriumit. See tähendab, et inimene oli pidevalt elanud või kavatses elada vastavas elukohas vähemalt 12 kuud. Kui inimesel oli kaks elukohta, näiteks seoses tööga teises riigis, lähtuti järgmisest:
1) alaliseks elukohaks loeti koht, kus elas isiku leibkond,
2) üksi elava isiku puhul loeti alaliseks elukohaks koht, kus isik veetis suurema osa öödest.
Kõrgkoolides õppijate puhul loeti alaliseks elukohaks õppimiskoha eluruum. Püsielukoha määratlemise kohta on täpsem info on siin.
"Selleks, et liikmesriikides ei tuleks elanike korduvarvestust, kasutatakse ühesugust alalise elukoha määratlust kõikides liikmesriikides. Isikute topeltloendamise välistas rahvaloenduses andmetöötlus. Kui e-loenduse ja välitööde ajal oli juhtunud korduvlugemist, siis andmepuhastuse käigus topeltkirjed eemaldati ja iga inimene läks arvesse üks kord," kinnitas Kask.
Rahvaloenduse rahvaarv jääb baasiks 2013. aasta rahvaarvu koostamisel. Samas on Eesti analoogselt paljudele teistele liikmesriikidele välja kuulutanud ka kahe loendusvahelise perioodi rahvaarvu korrigeerimise programmi, mille käigus kõrvaldatakse nii 2011. kui ka 2000. aasta loenduse alakaetus, ehk võetakse täiendavalt arvesse inimesed, kes mingil põhjusel on jäänud loendamata.
Rahvaloendustevahelised korrigeeritud rahvaarvud publitseeritakse Kase sõnul aastate 2000-2013 kohta 2014. aasta I kvartali jooksul. Nimetatud tööd on tema sõnul vajalikud selleks, et saada baas registritepõhise rahvaloenduse läbiviimiseks 2020. aastal.
