Nimelt teatas Savisaar eelmisel aastal, et kustutas oma 173 551-eurose võla ühe Liechtensteini ärimehe ees täpselt sama suure raamatuhonorariga.

Savisaare hiigelhonorar pälvis ajakirjanduses palju kriitilist tähelepanu. Savisaar leidis aga raamatu teises osas, et talle makstud suur honorar võib hoopis utsitada Eesti kirjanikke rohkem küsima ja seega on see teene Eesti kirjandusele.

Savisaar nentis, et kirjanikud saavad Eestis väga väikeseid honorare ja leidis, et kirjanike kaotus peab olema raamatuid välja andvate ärimeeste võit, kes teenivad selle võrra rohkem kasumit. Ta kritiseeris ka suhtumist, mille kohaselt autorile makstakse siis, kui kirjastus on suutnud ära katta muud kulud raamatu välja andmisele. "Ehk on imelik hoopis Eesti honoraripraktika, mitte minu honorar?" küsis Savisaar.

"Tõde Eestist" on Savisaare sõnul aga projekt, mis austab rohkem loomeinimese õigust väärikale tasule. ""Tõde Eestist" raamatuprojekt on arvestanud sellega, et kui autori töö peab ka vastavalt temapoolsele panusele tasustatud saama ja vähem sõltuma sellest, kuidas organiseeritakse teiste inimeste poolt kõik loomingu valmimise järgsed tehnilised momendid," selgitas Savisaar.

"Tänase Eesti probleem on selles, et kahjuks ei tea ega kujuta paljud kirjanikud ettegi, et on võimalik olla tasustatud ka muul viisil, kui täna kehtiva loomeinimest nööriva skeemi alusel," lisas Savisaar. Seetõttu rõõmustas ta tema 173 551 euro suurusest honorarist tekkinud ajakirjandusliku diskussiooni üle ja lootis, et sellest võib saada alguse üldine honoraripoliitika muutus Eestis.

Vaata videot Savisaare teise raamatu "Tõde Eestist" esitluselt!