Savisaar ja Kofkin räägivad salakohtumisel: kavatsen minna Kadriorgu president Ilvest ehmatama

Edgar Savisaare ja Alexander Kofkini kohtumistel kerkib mitmeid kordi üles ka president Toomas Hendrik Ilvese nimi. Ühel kohtumisel räägib Savisaar, kuidas plaanib Ilvest ehmatada.

4. juuli 2014 Alexander Kofkini ja Edgar Savisaare kohtumine Meriton Grand Conference & SPA Hotel Tallinn asuvas vene restoranis Balalaika.

Muu jutu hulgas võtab Savisaar teemaks ka president Toomas Hendrik Ilvese isiku.

„Kui sa tähele paned, siis viimase ... 3 - 4 päeva jooksul on Ilves neli korda esinenud, ee ... ühe korra ta on sõimand (ohkab) muide Viini, et miks need võtsid vastu selle kuradi…“.
Kofkin: „Putini, jah.“

Savisaar: „…Putini. Teine kord on ta sõimanud Tarja Haloneni ja ...ütleb, kohutav õnnetus./…/ Nii. Nüüd täna ütles ta ühele Läti korrespondendile, et, ee ... ee, teie, lätlased valmistute valimisteks, aga mina valmistun sõjaks! Nii, no mis kuradi sõjaks?! Ei ole nagu sõjamõtted. Ee, aga see lõhnab kangesti sellise ... provokatsiooni või millegi taolise järele, sest, et... Ma ei näe praegu, et venelased midagi püüaksid...“

Kofkin ühmab nõusolevalt.

Savisaar jätkab: „Ma ei näe, et siinne vene kogukond midagi püüaks. Tähendab, keegi nagu püüab hakata üles ässitama.“

Kofkin ühmab taas.

Savisaar: „Nüüd edasi, ma ei kujuta ette, et, ee, Ilves omast peast niisuguseid asju...“

Kofkin: „No ei, seda ta ei suuda, nii palju ideid ei ole.“
Savisaar nõustub.

Kofkini arvates tuleb asja vaadelda selles kontekstis, et tema (Ilvese-toim.) ametiaeg lõppeb. Kofkin viitab, et Ilves on väga energiliselt igal pool käinud. Kofkin avaldab ka arvamust, et Ilvesel polnud senini (juuli 2014) ühtegi pakkumist. „Ja ... siis on selline asi, et.../…/ Ee, et ta on väga ligidal nende Ameerika onudele, väga ligidal. Ja kas see ei ole mitte midagi taolist, et see on nigu, noh, ka nende agent ja nende ... poliitika on, on siis midagi, ... uued eesmärgid panna ja ta täidab ainult neid ülesandeid selle eesmärgi sihiks. Ja mis see võib olla? See peab puudutama teda ennast ka, sest tema tulevik on praegu lahtine veel. Ja seotud just selle kõigega…Nii! A ... mis see võib olla ... ta ... tahab natukene oma nime ümber rääkimist rohkem ... ja ameeriklased võib-olla püüavad teda sokutada kuskile rahvusvahelisse organisatsiooni. Kuna ta ametlikult kõrget kohta Euroopa Komisjonis, ega kuskil seal saada ei saa, sest aeg jookseb tal ära. Ee, ta ei saa seda. Ja siis…noh, kas, mingisuguse sellise ameti, kas NATO juures ... tehakse Euroopa esindaja või midagi taolist võivad teha. Või siis on selline asi, et on veel sügavamad juured sellel. Raske ütelda praegu! Aga midagi on, sest mis ta nüüd äkki hakkas haukuma. Ja ... ta ei teeks seda iialgi, sest ta peab töökohta kuskile saama, kui see ei oleks talle kasulik. On ju nii?“

Savisaar arvab selle peale, et ta (Ilves-toim.) võib-olla on ikkagi ka ameeriklaste, vabariiklaste mingisugune tegelane.

Kofkin nõustub, et juured on kõik seal ja seal see asi jookseb. „Siin teist lahendust ei ole, noh, absoluutselt pro. Aga nii ilmekalt, nagu ta nüüd viimasel ajal on ... Ma vaatasin ka seda Haloneni ... asja, ma vaatasin seda, et ta, noh, siin ühelt poolt äkki liiga aktiivselt enne äraminekut hakkab siin mingisuguseid seisukohti jagama, ja ennast nii kui e-esile tooma, järelikult tema tulevik on kuidagi seotud ... jällegi Ameerika poliitikaga ja nendega. A kuhu nad sihivad, ma ei oska öelda. Igal juhul ... seda ma ei usu, et mingisugune eriline sõjaväe ... aktsioon või, või sõjaoht on tulemas. Ee ... välja arvatud seda, et praegu on väga teravaks läinud need päevad, täna on eriti,“ ütleb Kofkin, jätkates Luganski, Ukraina ja Venemaa teemade üle arutlemist.
3. septembril 2014 kohtuvad Savisaar ja Kofkin samas kohas.

Samal päeval oli Eestis visiidil USA president Barack Obama, kes andis koos president Toomas Hendrik Ilvesega pressikonverentsi ning esines kõnega Nordea kontserdimajas.

Savisaar muljetab Obamast, öeldes, et Obama oli natukene mõõdukam, kui meie siin Eestis ette kujutame. Savisaar märkis, et Eestis kujutatakse Obamat ette võib-olla rohkem vene-vastasena ning ilmselt ka vene meedia kujutab teda niimoodi ette. “Kirjutasin just enne sinu juurde tulekut oma Facebooki selle kohta mõned tähelepanekud. Esiteks, Eesti ajakirjanike küsimused, anname nüüd palju relvi, ee, ukrainlastele. Ta ei vastanud esimesena ... või laskis vastata Ilvesel. Ilves - davai, davai, anname jah. Ja selle peale tema sõnavõtt oli pigem sellest, et vene keelt tuleb austada ja venelaste inimõigusi tuleb arvestada ja kõik. Ta ei öelnud mitte midagi selle kohta, et oleks vaja nüüd relvi anda Ukrainasse,“ räägib Savisaar. Ta teeb ka tähelepaneku, et laval olid USA ja Eesti lipud, kuid mitte ühtegi Euroopa Liidu lippu.

Savisaar räägib, et hakkas seepeale mõtlema, kuhu Obamal veel minna oli. Viitab, et Ungarisse ja Tšehhimaale väga ei taha ju minna ning Lätti jõudis Merkel temast ette.
Kofkin: „Jaa, tal oli äri seal, ta tahtis siis seda suurt ... ee, noh ... rahustada seda Dombrovski (ilmselt peab silmas Valdis Dombrovskist, Euroopa Komisjoni volinik, Läti peaminister märts 2009-jaanuar 2014-toim.).“

Savisaar: „Noo.“

Kofkin: „Kes ei saanud seda ametit.“

Savisaar: „Mida ta võib-olla lubas talle.“

Kofkin: „Seda ma arvan. Tal oli põhjus.“

Savisaar: „Noh, Sikorskiga ta ilmselt ei tahtnud ka ... Obama väga kätt suruda pärast seda, kui Sikorski rääkis, et ei taha imeda enam.“

Kofkin: „Jah. (Muheleb).“

Savisaar: „Ameeriklast. Nii, et tal oli valida tegelikult kas Vilnius või Tallinn. Jaa, ja selle puhul siis see Ilvese kodakondsus, Ameerika kodakondsus võis tõesti olla ... otsustav tegur.“
(Toomas Hendrik Ilves loobus USA kodakondsusest 1993. aasta kevadel. Keskerakonna häälekandja Kesknädal on aga mitmeid kordi tõstatanud küsimuse, kas Ilves on USA kodakondsusest ikka loobunud.)

Kofkin: „Jah, jah. No muidugi ma ütleks niimoodi, et... poliitiliselt, ee ... peaks kaalul olema tegelikult mitte Eesti ja Vilnius, vaid Eesti ja Soome. Sest Soomega on erilised suhted.“

Savisaar: „Aa ... Soome ei ole NATO liige.“

Kofkin: „Jah, kui sa niimoodi võtta, aga tal on sõprusvisiit ... mitte NATO raamides praegu... Eestis.“

Savisaar: „Ma mõtlesin, mul oli algul Soome seal sees ... aa, siis ma võtsin ta maha just nimelt sellepärast, et... nagu sa tähele panid, täna on ... ee, Soome välisminister ütles, et ... Eestisse baasi ehitamine oleks ikka ... suur jama.“

Kofkin: „Just sellepärast, et Soome on praegu viimasel ajal natukene erilist poliitikat ajanud. Ja tema visiit sinna võib-olla oleks ... natukene proameeriklikult, ee hakanud seal Soomes mõjutama. Sest venelased on tugevat tööd teinud Soomes. Seal valitsuse liikmetega ja nii.“

3. märtsil 2015 kohtuvad Savisaar ja Kofkin taas samas kohas. 1. märtsil on olnud riigikogu valimised.

Kofkin uurib Savisaarelt, kas viimane ikka magada sai. Savisaar möönab, et halvasti. Muu jutu kõrval ütleb Savisaar, et jama on see, et peab kell 15.00 olema Toomas Hendrik Ilvese juures (Ilves kohtus riigikogu valimiste järel parlamenti pääsenud kõigi kuue erakonna liidritega). Seega, palju aega kohtumiseks Kofkiniga pole, sest see algab kell 14.18.

Savisaar räägib plaanist ehmatada Ilvest sellega, et ta läheb riigikokku, mis siis lööb neid. Kofkini sõnul võib siis juhtuda aga selline asi, et hakatakse spekuleerima, kes Keskerakonnast saab uueks linnapeaks.

Enamuse kohtumise ajast püüab Kofkin veenda, et Savisaar ei läheks riigikokku, et ta on selleks juba liiga vana, kuigi näeb nooruslik välja. Kofkin räägib, et linnas on Savisaar rohkem iseseisvam, mugavam ja Tallinna linn armastab Savisaart, kuigi riigikogu on auasi.