Savisaar: hinnatõus on peamiselt Ansipi valitsuse süü
„Meie ülikõrge hinnatõus ei ole täna põhjendatav mingisuguste oluliste majanduslike arengutega. Seda ei tingi ei süvenev integreerumine Euroopasse ega ka majanduses oodatud struktuurimuutused,” väitis Savisaar.
„Eestis on suur hulk tööta ja vaesunud inimesi, kes peavad ennast piirama minimaalne olmetarbimisega või siis on üldse tarbimisest välja lülitatud. Nendel õnnelikel, kellel veel töökoht ja palk alles, on palka alandatud või vähemalt on nad kaotanud reaalpalga vähenemise läbi. Siseturul puudub igasugune ostujõud ja ka märgid ostujõu lähiaja paranemisest,” jätkas Keskerakonna esimees.
„Nõudlust ei toeta ka avaliku sektori ostud, sest nagu Ansipi valitsusele kohane, majandust raskustes mitte ei stimuleerita, vaid antakse kulukärbetega kukkumisele veel hoogu juurde. Uut laenubuumi meil ka tekkinud ei ole,” märkis Savisaar. „Seega ei osta ei erasektor ega ka avalik sektor; jõudu ei tule ei palgakasvust ega uutest laenudest. Kui nõudlust kaupade ja teenuste järele ei ole, siis ei saa hinnad majandusloogika kohaselt tõusta. Kuid ometi meie hinnad tõusevad ja selle on saavutanud praegune valitsus oma majanduspoliitiliste valeotsuste ja tegemata jätmistega.”
„Valitsus on tõstnud aktsiise ja käibemaksu. Mootorikütuse- ja elektriaktsiisi tõstmise tulemusena loodi paratamatult olukord, kus oma kaupade ja teenuste hindu pidid tõstma pea kõik elektrit ja mootorikütust sisendina kasutavad ettevõtjad,” nentis Keskerakonna esimees. „Käibemaksu määra tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile kandus ka otse üle hinnatõusuks. Maksutõusudele on lisandunud Reformierakonna ideoloogiline jutt, et selline see majandusedu ongi.”
„Parempoolse valitsuse rappaläinud majanduspoliitika heaks indikaatoriks on kütusehinnad. Kütuseaktsiiside järjepidev tõstmine on loonud Eestis olukorra, kus kütusehindade tõus on viimastel aastatel muutunud pea igapäevaseks uudiseks. Oleme tänasel kütuseturul jõudnud olukorda, kus üle 50 protsendi kütusehinnast moodustavad kütuseaktsiis ja käibemaks. Seega rohkem kui poole sellest, mida inimesed kulutavad oma elu käigushoidmiseks ja majandustegevuse arendamiseks kütusele, võtab ära valitsus. Mis siis imestada, et meie majandus ei võta kuidagi kasvuhoogu üles,” rõhutas Savisaar.
„7. veebruaril teatas statistikaamet, et tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3 protsenti. Kuid see on vaid keskmine. Samas teatas statistikaamet, et eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4-protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Pikemagi analüüsita on selge, et parempoolse valitsuse käe all on kogu ühiskonna probleemid lükatud kõige nõrgemate kaela. Kuid mitte ainult. Ka veel enne 2007. aastat ennast Eestis tugevana tundnud kujunemisjärgus olnud keskklassist on tänaseks vaid riismed järel,” leidis Savisaar.
Tavainimeste arvelt hoitakse eelarve tasakaalu
„Parempoolsed parteid tajuvad, et rahva pahameel seoses hindade tõusuga võib hakata mõjutama ka valimistulemusi. Lahenduseks ei pakuta mitte sisulisi meetmeid hindade ohjamiseks, vaid süüdlase otsimist,” rääkis Savisaar. „Heaks näiteks on siinkohal ajujaht kartellikokkulepetele. Viimase aja Eesti arenguid jälgides jääb mulje, et kartellikokkuleppeid tekib kui seeni pärast vihma. Kuid parempoolse valitsuse mõistes tähendabki palju kartelle palju hinnatõusu kokkuleppeid. Ja kui kõik muudkui lepivad kokku hindade tõstmise osas, siis ongi süüdlased leitud. Ja valitsus on päästja rollis – on asunud kartellimeistrite vastu pühasse sõtta.”
„Käibemaksu ning aktsiiside tõstmine 2009. aastal tõi kaasa viimaste aastate suurima tegeliku maksumäära tõusu. Selle tulemusena on Eesti muutumas üheks kõige kõrgema tarbimise maksumääraga riigiks Euroopa Liidus. Kui 2007. aastal oli Euroopa Liidus esikolmik Taani (34%), Rootsi (28%) ja Ungari (27%), siis Eesti tegelik maksumäär 2010. aastaks samuti ligi 28 protsendile. Toimunud on tõeline hindade üleskruvimine, selle nimel, et tavainimeste arvelt hoida riigieelarve tasakaalu ning täita eurole ülemineku kriteeriumid. Ja seda tegid erakonnad, kes räägivad, et maksudega ei mängita ning et madalad maksud on majanduse vundament!” rõhutas Keskerakonna esimees.
”Kuidas võtta kõige lühemalt kokku kirjeldatud hinnatõusude mõju tavainimesele. Sissetulekute samale tasemele jäämise korral seab hindade tõus piirangud inimeste tarbimisharjumustele ja jätab neile vähem vabu rahalisi vahendeid oma kohustuste katmiseks. Seda nende puhul, kellel veel töökoht alles. Neil, kes lühemat või pikemat aega tööta, jääb tõdeda, et kaudsete maksude tõttu suureneb veelgi ebavõrdsus ja kaob igasugune sotsiaalne turvatunne. Ei ole harvad juhtumid, kus inimene ei saa kord kuus tulla Töötukassasse piletiraha puudusel või siis tuleb ja riskib trahviga. Selleni oleme jõudnud,” nentis Savisaar.
„Hinnatõus Eesti siseturul on hoogustumas. Lisaks kaudsetele maksudele annab hoogu ka euro, mis kavalate ümardustega tirib hindu üha ülespoole. „Euro hinda ei tõsta“ kampaania koondas küll suure hulga suuremaid ja keskmisi ettevõtteid, kokku üle 500, aga kaubanduses-teeninduses on tegutsevaid ettevõtteid tuhandeid,” lisas Savisaar.
„Riigi senine poliitika, kasutada eelarveaukude lappimiseks kaudseid makse, mis seavad löögi alla eelkõige vähekindlustatud pered, on kuritegelik ja viib läbi elukvaliteedi kiire languse rahvuse hääbumisele,” lõpetas Savisaar.
