Samost: väitluse tulemus oli 6:2 Ilvese kasuks
Samosti sõnul oli Ilves debatiks väga hästi ette valmistanud ja ta ei läinud endast välja. „Ilvesest oleks algusest peale olnud kummaline väljakutsujat hakata ründama, see ei sobi tema ametiga,“ hindas Samost, kelle sõnul muutus Ilvese saate lõpus ründavamaks. „Esimese tunni lõikes kulges debatt Ilvesel tõusvas joones ja Tarandil pigem langevas.“
Ka vastas Ilves mitmes osas küsimustele nii nagu ta seda leidis vaja olevat, märkis Samost ja tõi näiteks, et teises saate pooles oli küsimus regionaalpoliitikast, aga Ilves hakkas rääkima oma viimase aja lemmikteemast - korruptsioonist Eesti suurimas omavalitsuses.
Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobsoni sõnul olid ka küsimused sõnastatud pigem teemaalgatustena, mis lõppesid punkti mitte küsimärgiga ja võimaldasid seetõttu vastusest mööda hiilida.
Jakobsoni sõnul positsioneeris Tarand ennast Ilvesest erinevalt öeldes, et president peab olema nõrgemate kaitsja ja andis sellega presidendi rolli kujunemisse teatava panuse.
Kandidaatidel on samad seisukohad
Üldisemates ja põhimõttelisemates seisukohtades on mõlemad kandidaadid samal arvamusel, märkisid kommentaatorid. Samosti sõnul olid põhilised erinevused väitlejate kogemuses.
Jakobsoni sõnul on välispoliitika Ilvese a la carte teema ja tema soolo.
Samosti sõnul tekkis huvitav kontrast, kui Tarand jättis kaks korda kasutamata võimaluse hinnata Ilvese tegevust viie ametiaasta jooksul, samas kui Ilves kasutas koheselt ära esimese tekkinud võimaluse hinnata Tarandi tööd europarlamendis.
Väitluse kuulajatele jäi kõrva, et kui Ilves teietas, siis Tarand sinatas. Kohati pöörduti ka teineteise poole umbisikuliselt. Samosti sõnul ei ole Eestis selgelt väljakujunenud tava sinatamise ja teietamise kohta. Ta meenutas, et Urmas Ott näiteks kõnetas intervjueeritavaid teie vormis. „Tundus, et presidendil ja presidendikandidaadil olid lihtsalt erinevad kultuuritaustad,“ sõnas Samost.
Samosti sõnul on endiselt õhus küsimus, miks Tarand üldse kandideerib. Ta tõdes, et kahtlemata on hea, et ta kandideerib, aga vastused põhiküsimusele ei ole olnud veenvad ega täielikud.
Samosti sõnul ei ole rahvusringhäälingul pääsu presidendidebati korraldamise eest. Kui Tarandit ei oleks olnud, oleks toimunud saade ühe saatekülalisega. „Kahe väitlejaga väitlus ei onud seekord suurt parem kui ühe väitlejaga väitlus,“ lausus Samost.
Samosti sõnul on Tarand teistsugune kandidaat kui varasemate aastate presidendikandidaadid on olnud. Tema põhilised teemad on suunatud erakonnastumise, Reformierakonna ja peaminister Andrus Ansipi vastu.
Samuti on Tarandi lemmikteema erakondade sisedemokraatia. „Ka Keskerakonna korruptiivsuse suhtes ei teinud ta sugugi vähem julgeid märkusi,“ ütles Samost ja huvitus, mis tundega võisid debatti kuulata Keskerakonna liikmed.
Kui Tarand jätkab seda suunda, et ta on parteide vastane kandidaat, siis on see on väga keeruline, sest presidendi valivad ju needsamad 101 poliitikut, ütles Samost.
Debatid valimistulemust ei muuda
Samosti sõnul võivad debatid mõjutada küll riigikogu liikmete arvamust, kuid ta oletas, et kõik riigikogu liikmed on enda jaoks otsuse juba selgeks mõelnud. „Ma ei näinud, et nad oleks midagi sellist öelnud, et see paneks oma väljakujunenud seisukohta muutma,“ lausus Samost.
Samosti sõnul ei erine presidendivalimised riigikogus millegi poolest näiteks riigikogu valimistest, sest hääletamine on salajane. „Siin on kõigil õigus teha oma sedeliga täpselt seda, mida ta tahab,“ ütles ta ja täpsustas, et saadiku isiklik valik võib küll omada mõju selle saadiku mainele või erakonnale.
Samosti sõnul on väga tõenäoline, et Ilves saab oluliselt rohkem hääli kui Indrek Tarand, aga on võimatu ennustada, kas sellest piisab, et saada valituks. Omaette küsimused on tema sõnul need, kuidas võib mõjuda üllatav tulemus valitsuserakondade mainele ja kuidas tõlgendada seda, kui Tarand ei saa kõiki Keskerakonna fraktsiooniliikmete hääli.
Jakobson mainis, et hääletustulemusi on veel vara prognoosida, sest ühtki kandidaati pole esitatud.
