"Selleks, et koguda paremat praktikat, kuidas edaspidi korraldada parimal võimalikul viisil võidusamba haldust ja hooldust, käisime Stockholmis Sergels Torgi väljakul, kus asub 37-meetrine ja 130-tonnise konstruktsiooniga klaasobelisk "Kristall"," ütles Delfile kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna nõunik Toomas Laumets.

Laumetsa sõnul kohtuti nii linna kommunaalametiga, kes haldab klaasobeliski, kui ka valgustuskunstnikuga, kes on ehitanud nende klaasobeliskile valguslahendused.

"Meile pakkus huvi, missugune täpselt on rootslaste klaasobeliski tehnoloogilised lahendused, kuid eriti hämmastas nende monumendi ehitusprotsessi sarnasus Vabadussõja võidusamba saamislooga. Alates konkursist kuni lõpliku valmimiseni saatis samba valmimist suur avalik tähelepanu, arutati ja vaieldi konkursitingimuste, eelarve, nägemuse, välimuse üle jne," selgitas Laumets.

Rootslased korraldasid samba loomiseks konkursi 1964. aastal, kuid võidutulemus sai lõplikult valmis alles 1974. aastal. "Aega kulus nii vaidlusteks, lahkarvamusteks kui uuteks katsetusteks, samas kui reaalne ehitustegevus kestis aastatel 1973-1974. Ka valguslahenduse küsimus oli rootslastele valuline - esimene katse paigaldada toimiv monumendi valguslahendus oli selle valmimisel 1974. aastal. Rootslaste klaasobeliski tänane valguslahendus on hetkel järjekorras kümnes, selleni jõudmiseks kulus aastaid ja nad ei ole häbenenud katsetada järjest uut ja paremini toimivat tehnoloogiat," rääkis Laumets.

Rootsi monumendi autori idee sarnanes meie võidusamba autorite nägemusega - põhjamaise pimeduse valgustamiseks ühendati klaas ja valgus. Rootslaste idee oli tehnoloogiliselt veelgi keerukam - valgustusele lisaks kavandati ka vetemäng - monument paikneb purskkaevu keskel ning sisemise valgustuse kõrval on sellel samuti väline valgustus purskkaevu paigaldatud valgusallikatest.

Rootslaste obelisk koosneb 80000 klaastükist, mis on 10 erinevas suuruses, peamiselt varieerub klaasi paksus. Algselt oli obeliski keskel lift, mis tänaseks päevaks on sealt eemaldatud ja asendatud redeliga. Iga 12 aasta tagant teevad rootslased konstruktsioonile ülevaatuse, mida teostab sertifitseeritud ehitusjärelevalve.

Viimati vaadati obelisk üle seitsme aastat tagasi, mil toimus viimane monumendi sisemine ja välimine puhastamine.

Laumetsa sõnul on rootslaste kogemusest mõndagi õppida. "Sellest, et kõigist küsimustest on aja möödudes üle saadud ja täna seisab obelisk Sergels Torgi keskväljakul kõigile rahuldaval kujul."